Foto: Kaido Haagen – Õiguskantsleri kantselei, Wikimedia Commons

Oma arvamuses riigikogu sotsiaalkomisjonile osutab õiguskantsler Ülle Madise tõsistele puudujääkidele ja probleemidele riigikogu menetluses olevas NETS-i (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse) eelnõus. Eelnõu suurimate puudustena toob ta välja 1) tervikkontseptsiooni puudumise ja terminite ebatäpsuse, 2) täidesaatvale võimule antavad piiramatud volitused, kuigi põhiseaduse järgi peab kõiki olulisi põhiõiguste piiranguid kehtestama riigikogu, 3) selle, et üldkorraldusega ei saa kehtestada põhiõiguste piiranguid piiritlemata hulgale isikutele ja piiritlemata hulga juhtumite puhul nii, nagu seda tehti koroonaolukorras.

Oma vastuses rõhutab Madise, et õiguskantsler on enam kui kaks aastat kestnud koroonapandeemia vältel saanud arvukalt kaebusi pandeemia ohjamiseks kehtestatud piirangute ning piirangute seadmise üldise korralduse vastu ning paljud neist kaebustest on olnud õiguskantsleri hinnangul ka põhjendatud. Samuti on pandeemia toonud selgelt esile kehtiva NETS-i puudused ning praeguse eelnõu tekst on suuresti vastuoluline.

Õiguskantsler toob välja eelnõu põhilised puudused:

1) Eelnõul puudub tervikkontseptsioon ja terminoloogia on ebatäpne

Kuigi riigil on õigus ja kohustus inimeste tervise kaitseks ja tervishoiusüsteemi toimimise tagamiseks kehtestada piiravaid reegleid, peab iga piirang olema soovitud eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Iga piirang nii eraldi kui ka osana piirangute tervikust peab olema loogiliselt põhjendatud ja tuginema metodoloogiliselt korrektselt saavutatud ning õigesti tõlgendatud teadustulemustele ning faktidele. Ühtlasi toonitab Madise, et piirangute kehtestamisel saavutatav kasu peab ületama kaasnevad kahjud.

Kehtiv NETS ei käsitle nakkushaigusi piisava eristusastmega terviklikult ega ka kaasaegsel viisil (nt ohtlik või eriti ohtlik nakkushaigus, nakkuspuhang, epideemia, pandeemia). Puudub terviklik ja kaasajastatud kontseptsioon nakkushaiguste levikuga kaasnevate ohtude tulemusliku ennetamise ja tõrjumise kohta.

Eelnõus kasutatavad mõisted (nt karantiin, nakkuskahtlus, epideemia) ei ole ühemõtteliselt arusaadavad, neid kasutatakse eri kontekstides erinevas tähenduses või erinevalt sellest, kuidas neid üldiselt rahvusvahelises praktikas kasutatakse. Selline ebatäpsus tekitab seaduse rakendamisel segadust ja töötab probleemi lahendamisele vastu.

2) Täidesaatvale võimule antavad piisavalt piiritlemata volitused

Seadusega täidesaatvale võimule põhiõiguste piiramiseks antav volitus on põhiseaduspärane vaid siis, kui see seab täitevvõimule selged raamid ehk tingimused, millele vastavust on võimalik kohtulikult kontrollida. Seadus peab olema selge ja vastuoludeta, kuid eelnõu säilitab täitevvõimule ka üldkehtivate piirangute seadmisel sisuliselt vabad käed, kohati neid kehtiva NETS-iga koguni laiendades.

Nii kehtivas seaduses kui ka selle muudatuste eelnõus on Vabariigi Valitsusele antud õigus kehtestada piiranguid, mida seadus otse ei nimeta. Riigikohus on oma arvamuses toonud välja, et kõiki olulisi põhiõiguste piiranguid peab põhiseaduse paragrahv 3 järgi kehtestama riigikogu. Ühtlasi peab riigikogu kehtestama põhiõiguse piirangu aluse ja see seadus peab olema seda täpsem ja määratletum, mida intensiivsem on piirang ning see kehtib ka kiiret sekkumist vajavas olukorras. Põhiseadus siin erandeid ei tee!

3) Üldkorraldused

Õiguskantsler toonitab, et piiritlemata hulgale isikutele ja piiritlemata hulga juhtumite reguleerimiseks saab põhiõiguste piiranguid kehtestada üksnes seaduse, määruse või muu õigustloova aktiga, mis muu hulgas tagab võimaluse vaidlustada piiranguid tasuta ja kiiresti põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras.

Olukord, kus nakkuse leviku piiramise eesmärgil keelatakse teadmata ajaks kõik teatrietendused, kinoseansid, individuaaltreening õhurikkas spordihallis, suletakse muuseumisaalid ja hiigelsuured, osaliselt välitingimustes asuvad ehitus- ja aianduspoed sõltumata sellest, kas hajutatust saab tagada või mitte, üldkorraldusega reguleerimiseks ei sobi, selgitab õiguskantsler.

Õiguskantsler lisab, et kui haiguse ohtlikkuse, ravivõimaluste ja tüsistuste kohta on rohkem teada võrreldes tõve tekkimise hetkega, ei saa enam tugineda ettevaatuspõhimõttele ega selge teadusliku ja faktilise aluseta üldisi piiranguid kehtestada.

Õiguskantsleri hinnanguga eelnõule on põhjalikumalt võimalik tutvuda tema kodulehel SIIN.

Allikad: Objektiiv, oiguskantsler.ee

Foto: Kaido Haagen – Õiguskantsleri kantselei, Wikimedia Commons / CC BY-SA 4.0

Toimetas Sander Soomaa