Foto: ekraanikuva + ekraanikuva + Canva.com

Õiguskantsler leidis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätteid analüüsides, et need on põhiseadusega vastuolus, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks, vahendab ERR Ülle Madise seisukohta, mis esitati Riigikohtule kevadel tehtud halduskohtu otsuse asjus, millega tunnistati nii osa koroonapiiranguid kui ka NETS-i sätteid põhiseaduse vastaseks. 

Madise teatas riigikohtu esimehele Villu Kõvele põhiseadusliku järelevalve asjus saadetud arvamuses, et põhiseadusega on vastuolus mitu NETS-i sätet ja ütles, et “halduskohus tegi õigesti, kui algatas NETS-i normide põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.”

“Volitusnorm, mis jätab täitevvõimule piirangute, nende eesmärkide ja intensiivsuse valimisel vabad käed, on lubamatu,” kirjutas õiguskantsler.

Madise hinnangul on põhiseadusvastane korralduse vorm, millega seatakse määratlemata isikute ringile määratlemata olukordadeks üldkehtivad kohustused.

Õiguskantsler tõi näite, et kui ühes konkreetses ettevõttes on haiguspuhang ja kui selle sulgemine mõjutaks märkimisväärselt ühiskonda või majandust, siis otsustab selle ettevõtte tegevuse peatamise just valitsus, mitte aga terviseamet. Olukorras, kus ei lahendata üksikjuhtumit, saab valitsus anda õigusakti ainult siis, kui riigikogu on selleks kehtestanud määruse andmise volitusnormi. Sellist volitusnormi aga pole.

“Seega on Vabariigi Valitsust vaidlusaluseid piiranguid korraldusega kehtestades oma pädevust ületanud. Vabariigi Valitsus on lisaks ületanud põhiseadusest tulenevat pädevust, sest selliste põhiõiguste teostamise seisukohalt oluliste küsimuste lahendamise pädevus on ainult riigikogul,” sõnas Madise.

… mõnel juhul tähendasid piirangud koguni vabaduse võtmist

Õiguskantsler tõi välja, et NETS-i normide alusel antud valitsuse korraldustega on kehtestatud väga intensiivsed põhiõiguste piirangud. Näiteks lähikontaktsete karantiinikohustusega piirati tugevalt paljusid põhiõigusi: liikumisvabadust ja kõiki liikumise võimalusest sõltuvaid põhiõigusi.

“Ei saa välistada, et mõnel juhul tähendasid piirangud koguni vabaduse võtmist,” tõdes ta.

Seades vaktsineerimisnõude teiste põhiõiguste teostamise eelduseks, piirati Madise hinnangul isegi põhiõigust elule.

Foto: ekraanikuva õiguskantsleri arvamusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-4

“Elu- ja terviseõiguse piirangu intensiivsust vähendab samas asjaolu, et vaktsineerimine on mõeldud kaitsma eelkõige inimese enda elu ja tervist. Omad riskid on nii Covid-19 läbipõdemisel (kui inimene ei ole vaktsineeritud) kui ka selle haiguse vastu vaktsineerimisel. Peaaegu võimatu on täie kindlusega öelda, kummal juhul on oht konkreetsele inimesele suurem,” leidis ta.

Nakkushaiguste mõiste põhjendamatult lai ja valitsuse õigused liiga ulatuslikud

Koroonatõendi nõue tegevustes osalemise eeldusena mõjutas Madise hinnangul intensiivselt inimeste igapäevaelu ja ka ettevõtlusvabadust.

Õiguskantsleri sõnul on nakkushaiguse mõiste NETS-is põhjendamatult lai, mistõttu saab selle definitsiooni kohaselt pidada uueks ohtlikuks nakkushaiguseks ka kiiresti levivat ja kergesti nakkavat haigust, millele pole tõhusat ravi, kuid millel ei ole olulist mõju rahvatervisele ja mis ei ohusta tervishoiusüsteemi toimimist.

Kuna NETS-i sätted ei määratle valitsusele antud volituse sisu ja ulatust piisavalt, võimaldavad need kehtestada põhimõtteliselt ükskõik milliseid nakkuse levikut vähendavaid piiranguid, seejuures võib piirangu kehtestamise lähtekohaks olla pelgalt haiguskolde tekkimise oht.

Loe pikemalt: ERR, Õiguskantsleri seisukoht Riigikohtule (30.08. 2022)

Toimetas Mariann Joonas