Foto: juura.com

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on vangistusseadus vastuolus põhiseadusega osas, mis puudutab kahtlusaluste kinnipidamise sätteid, ning ta esitas riigikogule ettepaneku vangistusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Õiguskantslerile saabunud avaldustest ja kinnipidamisasutustes läbiviidud kontrollkäikudelt saadud teabe põhjal pidas õiguskantsler vajalikuks analüüsida, kas kriminaalmenetluse ajaks vahistatud ja eelvangistuses viibivate isikute liikumis- ja suhtlusvabaduse piirangud on põhiseaduspärased. Analüüsi tulemusel jõudis õiguskantsler Indrek Teder seisukohale, et vangistusseaduse sätted, mis  kohustavad vanglateenistust hoidma eranditult kõiki vahistatuid kogu vahi all viibimise aja lukustatud kambris ning pärssima vahistatute omavahelist suhtlust, on vastuolus põhiseadusega.

Nõue, mis kohustab vanglateenistust hoidma erandita kõiki vahistatuid pidevalt lukustatud kambrites ning takistama vahistatute suhtlemist teiste kambrite vahistatutega, on õiguskantsleri sõnul sõnastatud ilma igasuguse kaalumisõiguseta. „Täna puudub kohtul, prokuröril, uurimisasutusel või vanglateenistusel vähimgi võimalus vaagida, kas konkreetsest isikust lähtuv oht ja käimasoleva kriminaalmenetluse seis võimaldaks vahistatud ja eelvangistuses viibivate isikute vanglasisese liikumis- ja suhtlusvabaduse piiranguid leevendada,“ ütles Teder.

Õiguskantsler rõhutas, et vahistatu on isik, keda kohus ei ole süüdi mõistnud ning põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Ta lisas, et kaalutlusõiguse puudumine vaidlustatud sätetes toob kaasa olukorra, kus paljude vahistatute, kelle vahi all pidamisega ei kaasne kriminaalmenetluse kahjustamise või uute kuritegude sooritamise ohtu, põhiõigused saavad nende sätete tõttu liigselt riivatud.

Õiguskantsleri hinnangul pärsib kehtiv vangistusseadus ka vahistatutele mõtestatud tegevuse pakkumist, kuna nõuab nende vanglasisese suhtlemise piiramist ning intensiivistab sellega omakorda eraelu puutumatuse riivet.

Praegu tuleb vahistatut hoida oma kambris ajal, mil ta ei tööta ega õpi, kuid tegelikkuses tähendab see õiguskantsleri sõnul seda, et suurem osa vahistatutest on 23 tundi ööpäevas suletud oma kambrisse, erandiks on võimalus viibida tund aega värskes õhus. Seda seetõttu, et täistööajaga tööd ei ole kõikidele süüdimõistetutelegi pakkuda ning eraldihoidmise nõuded piiravad oluliselt õppetegevust, kuna vahistatuid ei saa õpetada koos teistes kambrites hoitavate vahistatutega.

Allikad: BNS, Õiguskantsler

Foto: juura.com

Toimetas Mariann Joonas