Foto: Õiguskantsleri kantselei + ekraanikuva + Canva

Koroonapettuse rongiga kaasa läinud Eesti valitsus ja vastutavad isikud on viimase kahe aasta jooksul tekitanud Eesti rahvale ja majandusele hindamatu materiaalse ja vaimse kahju. Olematu pandeemiaga hirmutades ja põhiseadusega vastuolus sundvaktsineerimise saatel on ainuüksi möödunud aastal surnud Eestis 3000 inimest üle Eesti keskmise. Laste enesetapud ja enesetapukatsed on rekordkõrgel. Piiratud on inimõigusi ja ettevõtete tegevust. Meie keskel kasvab terve põlvkond lapsi, kes on koroonapettuse tõttu saanud eluaegse trauma.

7. märtsil 2022 saatis kodanik Revo Jaansoo õiguskantslerile 80 lk pikkuse taotluse, alustamaks koroonaga seotud inimsusevastaste kuritegude uurimist Eestis, sh on välja toodud tõendid, mis viitavad Eestis korda saadetud sõjakuritegudele, genotsiidile, tapmisele, mõrvakatsele, kriminaalsele rünnakule, pettusele seoses suurõnnetuste või hädaabihüvitistega ja väljapressimise toetamiseks läbi viidud vägivaldsetele kuritegudele.

Kuriteo avaldus keskendub Eestis läbiviidud põhiseadusega vastuolus olevatele inimkatsetele, mille käigus seadustati erakorralise hädaolukorra loa saanud süstid geneetilise bioloogilise materjaliga (mRNA või adenoviiruse DNA) kliiniliste inimkatsete tegemiseks, mis kodeerib Wuhani ogavalku – selle patogeense struktuuri eesmärk on provotseerida inimkeha tootma SARS-i antikehasid, mida nimetatakse ekslikult COVID-19 vaktsiinideks, kuigi tegemist on eelravimitega (geeniravi, geeniteraapia). Kannatajaks on Eesti kodanikud.

Kuritegude toimepanijate seas on avalduses ära märgitud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas, Eesti Vabariigi peaminister (endine) Jüri Ratas, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ja Eesti Vabariigi valitsuse teadusnõukoja peameditsiininõunik Toivo Maimets, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor ja Eesti Vabariigi valitsuse teadusnõukoja peameditsiininõunik (endine) md; phd Irja Lutsar, WHO maailma terviseassamblee asepresident (praegune) ja Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektor (endine) Üllar Lanno, Eesti Terviseameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Mari-Anne Härma, Eesti Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees ning Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja (endine) dr Arkadi Popov.

Lisaks välismaalt Maailma Terviseorganisatsiooni direktor Tedros Adanhom Ghebreyesus, Bill ja Melinda Gatesi fondist (sihtasutus) William Gates III ja Melinda Gatesi fondi (sihtasutus) Melinda Gates, Pfizeri Inc. esimees ja tegevjuht dr Albert Bourla, AstraZeneca tegevjuht Stéphane Bancel, Noubar Afeyan ja Jack Szostak, Moderna tegevjuht Pascal Soriot ja Leif Johansson, Johnson & Johnsoni esimees ja tegevjuht Alex Gorsky; AstraZeneca Plc., Moderna Inc., Pfizer Inc., Johnson & Johnson Services Inc. tegevjuht või juhatuse liige, kuid mitte ainult; mis tahes direktor, juht, usaldusnõukogu liige või teaduse nõuandekogu. Rockefeller Foundationi (Sihtasutus) president dr Rajiv Shah, Riikliku Allergia- ja Nakkushaiguste Instituudi (NIAID) direktor dr Anthony Fauci, Saksa insener ja majandusteadlane, Maailma Majandusfoorumi asutaja ja tegevjuht Klaus Scwab, EcoHealth Alliance’i president dr Peter Daszack, Pirbrighti instituudi liige, sealhulgas, kuid mitte ainult, professor Bryan Charleston, professor John Stephenson ja professor Jeffrey Almond; Hopkins Bloombergi rahvatervise kool; ükskõik milline maailmamajanduse direktor või ametnik; epideemiaks valmisoleku uuenduste koalitsiooni ametnik või direktor (CEPI); mis tahes Maailmapanga direktor või ametnik; mis tahes Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktor või ametnik; mis tahes rahvusvahelise organisatsiooni direktor või ohvitser; ja mis tahes muu isik, valitsus, valitsusväline või muu organisatsioon, mis on asutatud või mitte, kes teadlikult abistab ja õhutab või levitab hädaolukorra kattevarjus geeniteraapia süstide autoriseerimist, mida farmaatsiafirmad nimetavad “Covid 19 vaktsiinideks”.

Avalduses on märgitud, et kui õiguskantsler peaks leidma, et asjakohane juhtum ei kuulu tema juhitud institutsiooni pädevusse, sellisel juhul palutakse esitada see juhtum pädevale organile, kes viib läbi uurimise.

Avalduse lõpus (tõendite osas) on antud täiendavalt USA sõja -ja inimõiguste erijuristide kontaktid (vaata ka taotluse lk 1-3/1-82).

Kaebus kasutab Rooma statuuti ning loodab, et õiguskantsler mõistab reageerimiskiiruse tähtsust. Sõja- ja inimsusvastased kuriteod ei saa jääda vastuseta.

Kaebus leiab, et on tõendid selle kohta: toimunud on mitmesuguseid sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega samaväärseid tegusid, mis kuuluvad Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla.

Arvestades meile teadaolevate õigusrikkumiste tõsidust ja kaaskannatajate korduvatele abipalvetele sisuliselt vastamata jätmist, see ajaolu puudutab teadaolevalt nii õiguskantsleri institutsiooni ja riiklike kohtuid, Eesti Vabariigi Valitsust, ministeeriume, ametkondasid, toetub kaebus analoogia korras Euroopa Inimõiguste Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta kohtuotsusele Begheluri ja teised vs. Gruusia, mis puudutas nii füüsilise kui ka verbaalse vägivalla juhtumit. Intsidendid algasid sellega, et riigivõimu esindajad ajasid vägivaldselt laiali mitu suurt tsiviilelanike rahumeelset kogunemist. Edasi laienes dogmaatilistest erimeelsustest ajendatud vägivallatsemine kaaskannatajate kodudesse, kohtusaalidesse ja tänavatele.

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend leidis, et hagiavalduse sisseandjad olid esitanud erinevatele uurimisorganitele ja ametkondadele ligikaudu 160 kaebust ja et nende põhjal võib oletada, et osa nendevastastest rünnakutest sooritati võimuesindajate otsesel osavõtul. Paraku ei andnud need kaebused mingeid konkreetseid tulemusi. Võimud keeldusid süüdlasi vastutusele võtmast, jättes seega kannatanud õigusabita. Kuna ametivõimud ei asunud kiirelt ja tõhusalt kaebusi uurima ning süüdlased jäid karistamata, andsid kaaskannatajad aastal 2002 Euroopa Inimõiguste Kohtusse sisse ühisavalduse. 7. oktoobri 2014. aasta Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahend leidis, et võimud lõid karistamatuse atmosfääri, mis lõppkokkuvõttes andis julgust panna toime uusi rünnakuid kõikjal riigis. Samuti märkis kohtulahend, et need vägivaldsed ja vaimsed rünnakud said õhutust kitsarinnalisest suhtumisest ning seaduseesindajad ilmutasid „täpselt samasugust erapoolikut meelelaadi, mis lõppkokkuvõttes andis julgust panna toime uusi inimsusevastaseid rünnakuid kõikjal riigis.” (Begheluri ja teised vs. Gruusia, kaebus nr 28490/02, 7. oktoober 2014, lk 40, lõik 145)

Lõppastmes kohtulahend sätestas, et võimud on süüdi 47 hageja ebainimlikus kohtlemises ning et nad on 88 hagejat diskrimineerinud ja nende usuvabadust Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 9 alusel rikkunud. Kohtulahend andis valitsusele korralduse „lõpetada kohtu tuvastatud õigusrikkumised ning hüvitada tagajärjed”, mis johtusid tegevusetusest ja kitsarinnalisest suhtumisest. Kohtulahend kohtuasjas Begheluri ja teised vs. Gruusia kohustab Gruusia võime toimepandud kuritegusid viivitamatult ja tõhusalt uurima.

Tutvu õiguskantslerile saadetud avaldusega SIIN.

Foto: Õiguskantsleri kantselei + ekraanikuva + Canva

Toimetas Hando Tõnumaa