Foto: Craig Adderley/ pexels.com

Tallinna Ringkonnakohus andis 4. jaanuaril välja kohtumääruse, millega kohustas kohalikku omavalitsust esialgse õiguskaitse korras andma assisteerimata kodusünnituse käigus sündinud beebile isikukoodi, vahendab Objektiiv. Avalikkuse tähelepanu alla kerkis kõnealune probleem novembrikuu esimeses pooles, kui teemat käsitleti saates „Pealtnägija”: probleem seisneb selles, et mitmed naised, kes on olnud rasedana haiglas (ITK-s) arvel, aga sünnitanud oma lapse olude sunnil kodus, on sattunud raskesse olukorda, kuna haigla ei registreeri lapse sündi rahvastikuregistris ega väljasta ka meditsiinilist sünnitõendit, mille alusel saaks taotleda lapse sünni registreerimist kohaliku omavalitsuse poolt.

Üks sellistest naistest on Lääne-Harju vallas elav Katrina Blumkvist, kirjutab Objektiiv. Tema beebi sündis juba septembrikuus, ent isikukoodi ei õnnestunud lapsele saada ei ITK ega kohaliku omavalitsuse kaudu. Olgugi, et ema käis ITKs päev enne lapse sündi ning tuli ja näitas lapse ette ka lapse sünniööle järgnenud päeval, ütlesid mõlemad, et lapse põlvnemine emast ei ole tõendatud ja seega tuleks lapsele isikukoodi saamiseks pöörduda kohtusse, tõestades geenitesti abil oma vanemaks olemist.

Kuivõrd niisugune protseduur on selgelt alandav ja ebamõistlik, aitas Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks õiguskeskus esitada 8. detsembril kaebuse Tallinna Halduskohtule, et kohustada kohalikku omavalitsust lapse sündi registreerima. Ühtlasi sai taotletud esialgset õiguskaitset, kuna lapse sünni mitteregistreerimise tõttu on lapse pere sattunud rahaliselt keerulisse olukorda – puudub võimalus minna vanemapuhkusele ja saada vanemahüvitist, sest seaduse silmis last justkui ei eksisteerigi.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisele olid kohtule saadetud seisukohtades kohaselt vastu nii ITK, Lääne-Harju vald kui ka sotsiaalministeerium. Halduskohus otsustaski nende positsioonide kasuks ja jättis oma 16. detsembri määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muu hulgas põhjendas kohus oma seisukohta sellega, et kaebus olevat ilmselgelt perspektiivitu ja eduväljavaated seetõttu olematud.

Aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril sai kõnealune Tallinna Halduskohtu määrus vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtus. 3. jaanuaril 2022 andiski viimati nimetatud kohus määruse, millega rahuldas määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu määruse osas, millega jäeti esialgne õiguskaitse andmata. Ringkonnakohus kohustas Lääne-Harju valda viivitamatult kandma rahvastikuregistrisse Katrina Blumkvisti lapse soo, sünniaja ja isikukoodi ning ka andmed lapse ema kohta. Seejuures on rIngkonnakohtu määrus lõplik ehk ei kuulu vaidlustamisele.

Loe Objektiivist Ringkonnakohtu selgituste kohta pikemalt.

Foto: Pexels / Wayne Evans

Toimetas Sander Soomaa