Foto: Päästeamet

Päästeamet on viimasel paaril aastal paigaldanud üle Eesti 22 asulasse kokku 120 sireeni, mis inimesi ohu korral teavitaksid. 14. mail peaks plaani kohaselt üle Eesti kostuma huilgamist, sest kõik 120 sireeni pannakse Siili õppuse raames tööle. Sireenide kuuldeulatuses elab 65 protsenti elanikkonnast.

Samamoodi saadetakse õppuse raames kõigile Eestis paiknevatele inimestele ka mobiilisõnum eesti, vene või inglise keeles. Neile, kel on alla tõmmatud “Ole valmis!” mobiilirakendus, tuleb veel eraldi teavitus ka selle kaudu, ütles ERR-ile Päästeametis sireenivõrgustikku arendava osakonna juhtaja Argo Kerb.

“Õppus peaks peegeldama reaalset olukorda, millal peaksime käivitama üle-eestilise teavituse. See on esimene võimalus tutvustada kõikidele Eesti elanikele, kuidas ja milliste kanalite kaudu riik ohukorral elanikke teavitab ning milline on elupäästev käitumine ohuteavituse saamisel,” ütles päästeameti ekspert, lisades, et ühelt poolt harjutatakse õppusel kaitseväe staabiprotseduure, teisalt annab see ka päästeametile vajalikku kogemust.

Tulevikus veelgi rohkem sireene

Kuigi praegu on üle Eesti pandud üles 120 sireeniposti, siis tulevikus peaks neid olema veel 200 võrra rohkem.

22 asulat, kuhu seni on sireenid paigaldatud:

Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu ja Paide.

Sellised kõrgemate hoonete või mastide otsa paigaldatud sireenid hakkaksid tööle näiteks õhurünnaku korral või siis, kui piirkonda ähvardab mõni teine suurõnnetus. Sireenide mõte on teavitada ohust eelkõige inimesi, kes viibivad õues tänavamüra keskel ega pruugi seetõttu muid teavitusi märgata.

Sireenid on vaid üks osa riiklikust ohuteavitussüsteemist – lisaks valjule helisignaalile teavitaks inimesi võimalikust ohust ka sõnumitest surisevad mobiiltelefonid ning teadaanded kõikvõimalikes meediakanalites.

Päästeamet mängis ühe sarnase hädaolukorra stsenaariumi läbi alles poolteist aastat tagasi suurõppusel Crevex. Stsenaariumi järgi tekkis toona Muuga sadamas kütuserongide kokkupõrke tagajärjel plahvatus ja ulatuslik tulekahju. Õhusaaste häiris tuhandeid Tallinna, Maardu ja lähivaldade elanikke ning harjutati piirkonnast inimeste evakueerimist.

Loe pikemalt: ERR 

Toimetas Mariann Joonas