16.-17. augustil toimub Eestimaa südames esmakordselt festival, mille keskmes on ühiskonnaülene mõttevahetus – arvamuskultuuri festival. See on justkui sõnarockifestival või intellektuaalne puhkus, kus arutatakse Eesti olevikku ja tulevikku puudutavaid teemasid, kirjutatakse festivali kodulehel.

Sündmust korraldatakse eesmärgiga, et sellest kasvab uus festivali-traditsioon, orgaaniliselt ja aasta-aastalt hinnatud mitteformaalne ning inspireeriv arutelukeskkond ja kaasamissündmus aktiivsetele inimestele. Oodatud on kõik ärksa meelega eestimaalased, festivalile pääs on kõigile vaba.

Festivali saamisloost räägib idee algataja Kristi Liiva:

Mõned aastad tagasi töötasin Stockholmis Swedbanki peakorteris ja sattusin sealtkaudu 2010. aasta juulis esmakordselt Visbys aset leidvale Almedaleni nädalale, mida seal peetakse omamoodi fenomeniks. Rootslased kirjeldavad Almedalenit kui ühiskondlik-poliitilist Woodstocki festivali, mis pea pool sajandit kutsub kord aastas suvises, mitteametlikus õhustikus kokku erinevad inimesed üle terve riigi, alustades põhiseaduslike institutsioonide juhtidest ning lõpetades ärksate ja aktiivsete inimestega kust iganes.
​
Tundsin Visbys tunnet, nagu olen kogenud mõnel suvisel kultuurifestivalil, selle vahega, et lavadel ei kõla mitte muusika, vaid ühiskonna arengu teemal kaasa mõtlevad, kõnelevad ja kohati ka südant valutavad ärksate inimeste mõtted – sõltumata nende päritolust või ametist. Kogesin fluidumit, mis koosnes hoolivast, konstruktiivsest, vestluspartnerit kuulavast ja austavast atmosfäärist. Huvitav oli ja inimesed tundsid end vabalt, väljendades põnevaid mõtteid. Rohkem kaasa rääkimist ja kaasa mõtlemist, rohkem vastutust ja rohkem hoolimist olid need märksõnad, mis kummitama jäid.

Järgmisel suvel viisin Visbysse tollased pangakolleegid Eestist, Lätist ja Leedust, et nad kogeksid Almedaleni atmosfääri ja kohtuksid eri inimestega, kes Almedalenil osalevad ning pidada aru, kas sellise sündmuse võimalikkus teisel pool Läänemerd on võimalik ja mis tingimustel. Tollane külaskäik päädis ettevaatliku seisukohaga, et jah on, arvestades iga riigi omapära ja taustsüsteemi.

Mullu suvel tagasi Eestis olles ja jagades Rootsi eluetapi kogemusi eri inimestega, keda oma sõpradeks või erialase sõpruskonna liikmeteks pean, sattusin ikka ja jälle kõnelema Almedalenil sisse jäänud kripeldusest, et kas ja kuidas selline sündmus Eestile sobiks ja mis kasu sellest võiks olla. Üks asi viis teiseni ja üheks kenaks päevaks tänavuse aasta kevad-talvel selgus, et on kümneid inimesi – Maiko, Urmo, Kaarel, Margo, Anvar, Daniel, Katja, Eva, Agu, Mall, Linnar, Ott, Andreas, Taivo, Meelis, Hindrek, Viktorija, Allar, Annela, Kristi, Ruti, Rainer, Ülle, Mairon, Alari, Kaido, Tiina, Piret, Reet, Kärt, Urmas, Maarja, Maarja-Liis, Sulev, Sven – , kelle heade mõtete, energia, tagasiside ja vabatahtliku töö toel see sündmus tänavu suvel esmakordselt teoks saab – just Eestile omasel moel ja inspireerituna Visbys kogetust. Lootuses, et alguse saab miski, mis aastakümnete pärast sarnase tähenduse saab nagu ülemerenaabrite juures 45 aastat tagasi alguse saanud ettevõtmine. Et sünnib uus traditsioon ja suvine kohtumispaik. Et me kõik tunneme rohkem huvi, oleme avatud uutele mõtetele enese keskelt ja võtame rääkida kaasa Eesti jaoks olulistel teemadel. Ja et Eesti on üks parem paik.

Festival tehakse esimesel aastal teoks kodanikualgatusena ja kümnete inimeste vabatahtliku tööga.

Allikas: Arvamusfestival

Foto: ekraanitõmmis

Toimetas Mariann Joonas