Foto: Canva

Peavoolumeedia on lõpuks ometi koroonatardumusest välja raputatud. Iga päev ilmub artikleid, kus ka tähtsatel ametipostidel eestimaalased kirjutavad, et piirangud on mõttetud ja vaktsiinipassiga inimeste ahistamine on väär ja tuleb ära lõpetada. Sedastatakse, et valitsuse tegevus on enam kui kummaline ning vägisi vaktsineerimisega on jõutud tupikusse ja kaotatud rahva usaldus. Tõepoolest, on täiesti arusaamatu, miks leitakse raha “müksamiskampaaniateks”, aga mitte meditsiinisüsteemile õdede koolitamiseks ja palgatõusuks. Kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi võtab “olukorra vabariigis” kokku tabava tõdemusega, et riiki juhib hullunud teadusnõukoda.

Postimehe arvamustoimetuse juht Martin Ehala kirjutas eile, et koroonapiirangud on kaotanud igasuguse mõtte. Ehala ütleb, et praegu ei ole epideemia plahvatusliku leviku ohtu ja seega vaktsineerimata inimeste represseerimine ei tasu ära. Peaksime individuaalsele kaitsele üle minema, kutsub ta valitsust üles strateegiat vahetama.

“Kaks aastat koroonasurmade jälgimist on ühiskonna kollektiivseks hüpohondrikuks muutnud. Teadmine, et antikehade hulk kehas iga päevaga langeb, samas kui viirus pole kuhugi kadunud, tekitab kõhedust, eriti kui loed emotsionaalset reportaaži, kuidas keegi 30-aastane inimene vaagub haiguse tõttu hinge,“ kirjutab Ehala.

Ta rõhutab, et uurimisandmetele ja faktidele rahulikult otsa vaadates ei ole hirmuks praegu põhjust. Äsja avaldatud Tartu Ülikooli koroonaseire uuringu tulemused näitavad, et 77 protsenti inimestest on omandanud koroona suhtes immuunsuse, kusjuures 65-aastaste ja vanemate hulgas on see ligi 84 protsenti. Teada on, et immuunsuse saavutanud inimesel on kolm korda väiksem tõenäosus nakatuda ja kaheksa korda väiksem tõenäosus haigust raskelt põdeda.

“Nii ei ole valdavale osale Eesti inimestest üksikud õudsed haigusjuhud mitte hoiatav eeskuju, vaid ohutaju moonutav desinformatsioon. Reaalselt ei ole risk vaktsineeritud inimese tervisele praegu oluliselt erinev riskist varasemate aastate gripiperioodidel,” ütleb ta.

Ehala sõnul tuleks kõigepealt lõpetada avalikkuse igapäevane teavitamine nakatumisnäitajatest, sest olukord on põhimõtteliselt teine kui eelmise laine ajal.

Talle sekundeerib tänases Postimehes majandusajakirjanik Liina Laks, kes kirjutab, et valitsus kasutab rahva peal ahistamispoliitikat ning riik tahab moodsa käitumispsühholoogilise strateegia ehk kodanike “müksamise” (ingl nudging) abil saavutada oma eesmärke. Kui mingi tegevus on vabatahtlik, siis ei tohiks rakendada sundi, ütleb Laks ja lisab enesestmõistetava asjana, et pandeemia ajal tuleks raha erandkorras suunata meditsiinisüsteemi.

Müksamine on strateegia, mida kasutatakse olukorras, kus tahetakse, et teine inimene midagi teeks. “Tegelikult sa ei tohi teda sundida, sest see on seadusvastane ja sundides satud sa kohtusse, iseäranis, kui kuulud juhtumisi mõni riigi ametkonda. Aga sa ikka tahad, et ta asja X teeks. Siis võtad sa kasutusele sellised psühholoogilise mõjutamise ehk manipulatsiooni võtted, mis inimese nii ära väsitavad, et ta ainuüksi sellepärast alla annab, et sinust, vaenajast, lahti saada,” selgitab Laks.

“Selline poliitika on täielikult jabur ja kõneleb aina süvenevast tendentsist, et meil justkui oleks valitsus, aga vaat vastutust – seda peavad kandma üksikisikud, mitte iialgi poliitikud. Kuidas muidu nimetada skisofreenilist olukorda vabatahtliku vaktsineerimisega. Kui asi on vabatahtlik, siis ma võin seda teha või võin mitte teha ja pole kellegi asi ühe või teise otsuse puhul kobiseda,” ütleb Laks.

“Meil leiab valitsus, et vabatahtlik vaktsineerimine näeb välja nii, et firmajuht peaks tegema otsuse vaktsineerimata inimesed lahti lasta, ettekandja peab muunduma politseinikuks ja kontrollima koroonatõendeid. Selle otsuse tegijaid “müksab” riik nõnda, et kui restoran neid tõendeid ei kontrolli, väänatakse talle endale soolane trahv. Ehk siis valitsus paneb vastutuse oma otsuste eest tavainimeste peale,” toob ta välja.

“Iga kuuga süveneb minus arvamus, et valitsused, Eesti oma sealhulgas, on meetmetega liiale läinud, aga selline mugav valitsemisstiil, et “kui tahan, lasen maski kanda, kui tahan, keeran ühiskonna lukku, kõrtsis ei luba, kirikus luban”, on võimuritele südamelähedaseks saanud,” lisab ta, et praegu, kui valimised tulemas, on parteidel hea hirmu fooni üleval hoida ja näidata, et vähemalt midagi tehakse inimeste huvides. “Praktikas on tõenäoliselt kaks varianti, kuidas piirangud lõplikult kaovad: esiteks, valitsus kaotab ära; teiseks: kõik ignoreerivad reegleid,” sedastab ta.

Veel pöörab ta tähelepanu asjaolule, et raha jagub selle sajandi suurimas tervisekriisis „tähtsatele tegijatele“, aga haiglatöötajatele, kelle nappus Eestis on juba ammu teada, raha ei jagu.

“Samal ajal kui poliitikute palk tõuseb, võitlevad õed ikka veel oma palgatõusu eest. /–/ Selle asemel, et siin põhiõiguste rikkumisega flirtides täna-nii-homme-naa rahvast tüdimuseni müksata ja siis üllatuslikult avastada, et peale haigete on hädalistena ukse taga ettevõtted, koondatud, näljased ja vihased, on mul täiesti veider ettepanek: suunata raha tulevikus pandeemia ajal erandkorras meditsiinisüsteemi. Ja mitte ainult koroonaosakondadesse, kuhu siis iga majanduslikult mõtlev õde tööle läheb, et lisa teenida, vaid laiemalt, nii et vajalikud teenused säiliksid. Peale koroona on endiselt teisigi tõbesid, millesse inimesed võivad surra. Kuigi me oleme poolteist aastat harjunud iga päev graafikuid ja statistikat jälgima ning igaüks püüab välja arvutada, millise komakohaga töötab vaktsiin või kui ohtlik on koroona, ei tasuks selle kõige juures unustada veel üht tõenäosust: iga elatud päev suurendab samuti suremise tõenäosust,” kirjutab Laks.

Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultat Janek Mäggi võtab asja Delfis 2. oktoobril ilmunud artiklis kokku: hullunud teadusnõukoja liikmed võtsid valitsuse juhtimise üle.

Mäggi ütleb, et teadusnõukogu tegutses kaootiliselt, andes vastuolulisi sõnumeid ja tegeles hurjutamisega. Juht ja juhtimine aga tähtsal nõokogul puudus!

“Nii eelmise valitsuse kui ka praeguse valitsuse liikmed pugesid esmalt maski taha ning siis kukkusid süstla otsa. Suur osa valitud ja mandaatidega inimesi nägid kriisist välja ainult ühte teed: vägivaldne vaktsineerimine ja ajupesu,” kirjutab ta tabavalt.

“Rahvas jagunes kaheks: sõnakuulekad, kes uskusid iga sõna, mis valitsusest ja riigiasutustest tuli ning mässumeelsed, kes hakkasid vastu. Tänaseks on petta saanud mõlemad. Viirus elab edasi. Valitsus ei kuula rahvast. Tulemus: kobarkäkk,” võtab ta “olukorra vabariigis” kokku.

“Rahvas ei ole loll. Rahvas tahab olla vaba. Mõned kuud võib ju mõistusevastasust taluda, kuid see ei saa muutuda alaliseks elustiili osaks. Valitsus juhtigu riiki, mitte ärgu korraldagu märja teesärgi pidusid,” sõnab Mäggi.

Allikad ja lingid teksti sees.

Foto Canva

Toimetas Sander Soomaa