Eesti Perearstide Seltsi otsuse kohaselt ei väljasta perearstid alates 1. septembrist saatekirju patsiendi nõudmisel, kui see ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, vahendas BNS.

“Näidustus saatekirja väljastamiseks peab olema perearsti poolt eelnevalt asjakohaselt hinnatud. Saatekirja väljastamise alus on arstlik otsus,” teatas perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik BNS-ile.

Perearstide seltsi sõnul soovitakse muuta olukorda, kus osa patsiente nõuab oma perearstilt “sisutühja saatekirja” eriarstile, olles eelnevalt eriarstile aja kirja pannud. See olevat tervishoiukorralduslikult ebaotstarbekas, koormates arstiabisüsteemi.

“Nii arsti kui ka patsiendi ühishuvi on, et tõsiste ja kiiret lahendust vajavate probleemidega patsiendid pääseksid kiiremini eriarstile. Tänane olukord koormab süsteemi tervikuna ning tulemuseks on see, et tõsiste probleemidega haiged võivad jääda õigeaegse abita,” ütles Talvik. Ta lisas, et kui perearst pärast uuringuid näeb, et patsient vajab eriarsti konsultatsiooni, siis teeb ta nõuetekohase saatekirja, sest “saatekiri on kahe arsti vaheline suhtlusdokument, kus kolleeg palub teise kolleegi abi probleemi lahendamisel”.

Talviku sõnul on proovitud saatekirjale kirjutada “saatekiri patsiendi soovil, perearsti poolt uurimata, diagnoosi ei tea, eriarstile saatmiseks näidustust ei ole”, kuid enamasti eriarsti vastuvõtu korraldajad saatekirju ei loe.

ERR kirjutab, et perearstide liit on pöördunud nõudlike patsientide pärast haigekassa ja sotsiaalministeeriumi poole, kuid siiani pole nad arstide palvele reageerinud. “See on tervishoiukorralduslikult otstarbekas ja kuna korraldaja ise seda probleemi lahendada ei taha, siis meie tahame ning suudame,” kinnitas Talvik. “Alates 1. septembrist 2013 ei väljasta enam ükski perearst saatekirja patsiendile “omal soovil”, “eriarsti soovil”, “kohe-on-aeg-põhjusel” vms.”

Arstide arvates peaksid patsiendid juhul, kui nad ei saa oma perearstiga kokkuleppele, pöörduma eraarsti poole.

Täna, pärast esialgse uudise ilmumist, kommenteeris Anneli Talvik ERR-i uudisteportaalile, et see teema on õhus olnud juba vähemalt seitse aastat ning muudatus puudutab vaid neid üksikuid patsiente, kes tulevad saatekirja küsimiseks perearsti ukse taha või tormavad lausa uksest sisse, panemata selleks isegi arstiaega kinni. “Probleem ongi just selles, et patsiendid tulevad ja nõuavad väga häälekalt saatekirja. Tavaliselt on sel momendil arstil teine haige sees ja siis ei ole meil aega hakata mingit kasvatustööd tegema,” ütles Talvik.

Praegune arstiabikorraldus näeb ette, et esmast arstiabi osutavad perearstid ning tõsisemate probleemidega tegelevad eriarstid. “Kui patsient pöördub kaebusega, siis loomulikult me teeme analüüsid ja kui on vaja kitsa valdkonna eriarsti abi, siis me kirjutame saatekirja peale kõik need uuringud ja analüüsid, mis me oleme patsiendile teinud, samuti esialgse diagnoosi ja küsimuse kolleegile,” jätkas Talvik.

Talviku sõnutsi ei vasta tõele müüt, et perearstid ei soovi uuringuid teha, sest siis jääb neile rohkem raha kätte. “Sellist olukorda pole enam ammu, sest perearst saab haigekassast uuringute jaoks raha ainult siis, kui ta tõeliselt selle ka ära teeb,” ütles ta.

Kartuse suhtes, et inimene võib nii hoopis abita jääda, ütles ta: “Kui kuskil on mingisugused üksikjuhtumid, kus perearst ei uuri, ei oska, ei saa või ei taha, siis sellest võib järelevalvet teavitada,” lisades samas, et seltsi otsus ei ole siduv. “Kui mõni perearst soovib ilma meditsiinilist kompetentsi kasutamata saatekirja anda, pole sinna midagi parata,” sõnas ta, võttes teema kokku üsna kentsaka võrdlusega: “Mõni politseinik võtab ka vahest pistist, samamoodi võib igas valdkonnas juhtuda, et kohustusi ei täideta või töö pole tasemel.”

Allikad: BNS, ERR

Foto: ekraanikuva

Toimetas Ksenia Kask