Viimasel ajal on (sotsiaal)meedia nii hõivatud kooseluseadusega seotud teemadega, et kõik muu jääb selle varju. Arvestades võimude poolt läbi ajaloo kasutatud “jaga ja valluta” tehnikat, võiks lausa teoretiseerida, et erinevate sündmuste samale ajale ajastamine aitab tähelepanu teistelt olulistelt asjadelt kõrvale tõmmata.

Eestis on taas üle aastakümnete võõrvägede soomusmasinad

Laupäeval, 4. oktoobril jõudis Tapale rong USA maaväe 1. ratsaväediviisi tehnikaga, sealhulgas kümned tanke meenutavad soomukid (päris tanke Eestisse ei toodud, need jäid Läti pinnale). Nüüd on Eesti Vabariigi territooriumil lisaks kevadel saabunud 150 USA sõjaväelasele ka kümned soomustransportöörid, jalaväe lahingumasinad ning juhtimis- ja tagalatoetusmasinad.

On üsna paradoksaalne, et isegi see uudis sai kooseluseadusest vähem tähelepanu, sest sõjaks valmistumine peaks justkui olema hirmutavam kui see, et kaks täisealist inimest saavad vastastikusel nõusolekul oma kooselu seaduslikult registreerida. On iseenesest positiivne, et inimeste käitumist jälgides jääb mulje, nagu eestlaste ja venelaste vahelist vaenamist poleks kunagi eksisteerinudki. Kuid alles kuu aega tagasi, kui Obama Eestit külastas, oli pilt vastupidine. Seega, kas oleks kohatu järeldada, et suurem osa inimestest keskendub sellele, mis parasjagu Delfi või Postimehe esilehte kaunistab? Kui tihti sa küsid iseendalt: kui mõjutatav olen meedia poolt mina ja ega mul midagi kõige tähtsamana esitletavatest pealkirjadest olulisemat tähelepanuta jää?

Kas teadsid, et on tulemas üle-eestiline töövõimereformi vastane meeleavaldus?

Laupäeval, 11. oktoobril toimub üle-eestiliselt puuetega inimeste meeleavaldus tööhõivereformi vastu, mis leidis aset Toompeal ka sel suvel. Reform mõjutab otseselt enamat kui 100 000 puude või püsiva terviserikkega inimest, lisaks ka nende hooldajaid, lähedasi ja nendega töötavaid spetsialiste, seega julgelt kümnendikku eestlastest.

Eesti Hooldajate Liidu juhi Tiina Kangro sõnul on tööhõivereform vajalik, aga praegust seaduseelnõud tuleb muuta. “Kui reform praegusel kujul käivitada, võib paljude puudega inimeste olukord paranemise asemel koguni halveneda. Lisaks lennutatakse tuulde suur hulk Euroopa ja Eesti maksumaksjate raha. Just seepärast kutsume üles kõiki puudega, aga ka puudeta inimesi, terveid ja haigeid, noori ja vanu inimesi tulema koos meiega tänavatele,” lisas Kangro.

Puudega inimesed on esitanud valitsusele ja riigikogule ka hulgaliselt muudatusettepanekud, mida aga pole olulisel määral arvestatud. Mis seaduseelnõus täpsemalt parandamist vajab, võid lähemalt lugeda näiteks ERR-ist. Puuetega inimeste jõukatsumist riigiga saab iga soovija toetada ka allkirjaga Petitsioon.ee keskkonnas.

Töövõimereformiga seoses paotas üks anonüümseks jääda soovinud ministeeriumi töötaja Telegramile suud, et sel aastal sisseviidud maksuseaduse muudatused ehk ettevõtjate 1000 euro deklareerimise nõue ja automaks firmadele suruti läbi just selleks, et finantseerida nende sadade ekspertide palkamist, kes olematute juhiste alustel hakkavad töövõimet hindama.

Oled kuulnud, et õiguskantsler võib saada õiguse järelevalvata jälitustegevust?

Iga isikuvabadusest ja privaatsusest lugupidav inimene peaks olema kursis õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (663 SE) ning seisma selle eest, et see ka vastu võetakse. Nimelt on praegu jälitus- ja julgeolekuasutustel põhimõtteliselt võimalus kõiki ja kõike väga lihtsalt pealt kuulata ja jälgida ilma, et neid keegi väga kontrolliks. Seadusemuudatus annaks õiguskantslerile selgesõnalise ülesande teostada järelevalvet isikute põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korralduse üle.

Väljavõte seletuskirjast seaduse eelnõu juurde: “Isikuandmete varjatud kogumine ja edasine töötlemine, mida Eestis teostavad eelkõige jälitus- ja julgeolekuasutused, on tundlik ning sügavaid perekonna- ja eraeluõiguse (sh informatsioonilise enesemääramise õiguse) riiveid võimaldav riigi tegevuse valdkond. Varjatud olemusest tulenevalt on sellele omane sisemine kuritarvituste risk. Infoühiskonnas on andmete liikumise hõlbustumise kõrval lihtsamaks ja raskemini tuvastatavaks muutunud ka nende varjatud jälgimine. Hirmu ja umbusku jälitusametkondade tegevuse suhtes on suurendanud riigipiire ületava või lausa globaalse mastaabiga jälgimisskandaalid. Tuleb arvestada, et ebakindlus ja hirm põhjendamatu varjatud jälgimise ees ei tekita probleeme ainult üksikisiku tasandil, vaid kahjustab demokraatlikku otsustusprotsessi tervikuna. Erandiks ei ole ka Eesti. Meie avalikus diskussioonis on viimasel ajal üha sagedamini avaldatud arvamusi jälitustegevuse või jälituslubade andmisega seotud võimalike rikkumiste, samuti jälitustegevust reguleerivate õigusnormide võimaliku vastuolu kohta põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga.”

Lisaks on seletuskirjas märgitud, et eelnõus sätestatu annaks signaali jälitus- ja julgeolekuasutustele (ja neist kõrgemal seisvatele asutustele), et õiguskantsleril on pädevus andmete varjatud töötlemise valdkonnas järelevalvet teostada.

Siinkohal tasuks tutvuda ka Delfi Ärilehe artikliga sellest, et tõenäoliselt jättis kaitsepolitsei VEB fondi materjali avalikustamata hoopis seetõttu, et info saadi loata jälitades.

Kas oled kursis, et Eesti peab Rail Balticusse investeerima vähemalt pool miljardit eurot?

Üsna tähelepanuta jäänud on ka kõik Rail Balticu ümber toimuv. Kuigi Siim Kallas ütles septembri lõpus “Terevisioonis”, et tema hinnangul suudetakse trassile jäävate maade omanikega saavutada vajalikud kokkulepped ja lahendused, elavad Telegramile teadaolevad maaomanikud veel täielikus teadmatuses. Samal ajal ilmuvad juba uudised, et tööd alustab Rail Baltic Estonia OÜ jne.

Tänases Ekspressis kirjutatakse aga, et Euroopa Liit ei maksagi Rail Balticut kinni. Kuigi esialgsete juttude kohaselt pidi kuni 85% Rail Balticu maksumusest enda kanda võtma Euroopa Liit (sellest on kõnelenud näiteks transpordivolinik Siim Kallas ja Läti ekspeaminister Valdis Dombrovskis), selgub lähema uurimise käigus, et veidi üle miljardi euro maksma minevast raudtee ehitusest peaks nüüd Eesti tõenäoliselt maksma poole.  Tasuvusanalüüsi teinud britid pakuvad välja, et selleks tasub võtta laenu… Kodanikeühendus Avalikult Rail Balticust küsib oma Facebooki lehel seepeale, et kui palju oled Sina nõus maksma Rail Balticu eest, lisades: “Esialgsel hinnangul ja kui toetuste taotlemisel läheb kõik väga hästi, puudub Eestil RB rajamiseks vajalik 500 000 000 eurot. Jaotades summa 2013. a tuludeklaratsioonidega hõlmatud inimeste arvule (636 454), saame igaühe täiendavaks panuseks 786 eurot. Kui kohalikelt maksumaksjatelt ei õnnestu ehituse tarbeks raha kohe kätte saada, võtab võimueliit kasutusele “nutikad” finantsskeemid, mida rahvusvahelisel rahaturul ikka pakutakse. Eesti valitsussektori kasvav võlakoormus küünib ju veel vaid 10% SKP-st (1 kv 2014). Neid skeeme kasutasid “edukalt” teised Euroopa riigid, näiteks Kreeka 174,1% SKP-st (1 kv 2014). Mõistagi lisanduvad võlale intressid. Kuid kogu tegevus baseerub soovil astuda geopoliitiline samm, heal tahtel parandada kohalike inimeste transpordivõimalusi ning lootusel kulutatud rahast kunagi midagi kindlasti tagasi teenida.”

Arvestades seda, et suurem või väiksem osa Rail Balticu kuludest makstakse kinni meie riigieelarvest, on küsimuse all ka, kuidas kontrollitakse riigi rahade kasutamist, kui projekti juhib hoopis Läti õigusruumis tegutsema hakkav Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte RB Rail AS. Riigikontrolli hinnangul ei anna loodava ühisettevõtte põhikiri ega aktsionäride leping Riigikontrollile õigust auditeerida loodava ühisettevõtte finantsandmeid, tegevuse õiguspärasust ega raha kasutamise tulemuslikkust.

Mis sai Eesti-Vene piirilepingust?

Pikalt luubi all olnud Eesti-Vene piirileping on justkui radarilt kadunud. Käesoleva aasta 18. veebruaril allkirjastasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas Eesti-Vene piirileppe, mis jõustuks, kui see mõlema riigi parlamendis ka ratifitseeritaks. Riigikogu on alustanud piirileppe ratifitseerimist, kuid lõpphääletust ei tule enne, kui Venemaa ei ole alustanud piirileppe ratifitseerimisprotsessi. Survet piirileppega edasiminekuks tekitas ka Eston Kohveri juhtum, millega seoses mainiti, et Eesti-Vene piiri selgem märgistamine seisab piirileppe ratifitseerimise taga. Ometi on ses vallas vaikus. Kas võib olla, et nii sise- kui ka välispoliitikas tüli tekitav piirileping pandi kuni järgmiste valimisteni ootele?

Aastal 2005 andis õiguskantsler Allar Jõks selge juriidilise hinnangu piirileppe asjus ja teatas Riigikogu väliskomisjonile oma seisukohtades, mida refereeriti ka meedias, järgmist: “Tartu rahulepingu jätkuvat rahvusvahelis-õiguslikku kehtivust ei saa lugeda iseenesestmõistetavaks. Kuna ratifitseerimisele kuuluvad piirilepingud Tartu rahulepingut ei nimeta, siis ei kohaldu neile automaatselt ka Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikkel 30 (”Ühes ja samas küsimuses järjestikku sõlmitud lepingute kohaldamine”). Riigikogu poolt antava selgituseta võib rahvusvaheliselt tekkida mulje, nagu oleks Eesti vabariik tacite nõustunud Vene Föderatsiooni seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse juba varasemalt (1940. aastal) minetanud või 2005. aasta piirileping asendab ratifitseerimisel Tartu rahulepingu täies ulatuses, muutes viimase sisuliselt kehtetuks või unarusse langenuks.”

Kas tead, milliseid sõdu peavad Eesti liitlased?

Eesti valitsus ja president on seisukohal, et kui tahame oma väikest riiki kaitsta, peame seisma koos suurte ja tugevate riikidega. See on tähendanud aga ka koos nende suurte riikide ja sõjalise liidu NATO-ga sõdimist. Praegu on horisondil uus sõjategevus Iraagis, pommitamiste jätkamine Süürias jne. Uuema uudisena on ajalehe Bild andmetel sõjategevusega Ukrainas liitumas Saksa 200 dessantväelast Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) missiooni julgeoleku tagamiseks relvarahu monitoorimisel Ukraina kriisipiirkonnas.

Kogu selle eskaleeruva sõjapidamise puhul on väga oluline vaadata ühte aspekti sõjapidamises ja selleks on raha. Kogu maailmas haaret suurendav sõjatööstus on pikemat aega olnud üks tulutoovamaid ärivaldkondi maailmas ja majanduskriiside taustal on üsna selge, et sõjatöösturid on sõjapidamisest huvitatud. Isegi Eesti varakaim ettevõtja Oleg Ossinovski ütles Rail Balticu Leedu-trassi ehitamisel kaasalöömist kommenteerides Delfi Ärilehele, et praegu on rohkem võimalusi tankide, mitte vagunite tootjatel.

Allikad ja lisalugemist: Sõdurileht, Delfi, ERR, Arst.ee, ERR 2, Riigikogu, Eesti Ekspress, Avalikult Rail Balticust Facebook, Riigikontroll, ERR 3, The Guardian, Delfi, USA Today, Global Research

Fotod: Keio Raamat, Tair Timmi ja Simmo Saar / Sõdurileht (Facebook)

Toimetas Mariann Joonas