Apteekrid üle Eesti otsivad tuge algatusele, mille eesmärgiks on tagada parem, patsiendikeskne apteegiteenus kõigile eestimaalastele. Eesti Proviisorite Koda on kindlal seisukohal, et apteegiteenus peab kuuluma tervishoiusüsteemi, mitte ärimaailma. Patsienti nõustades ei pea apteeker mõtlema peakontori kehtestatud müügiplaanile, vaid ainult ja ainult inimese tervisemuredele. Praegu ei ole see kahjuks alati nii.

Nimelt kontrollivad apteegiturgu suured apteegiketid, kes on omandanud üle poole Eestimaa apteekidest. Oma tegevuses juhinduvad nad ettevõtjaloogikast, olles siin märkimisväärselt edukad. Samal ajal, kui apteekrite asutatud sõltumatud ning kutse-eetikast lähtuvad väikeapteegid üritavad toime tulla, avavad apteegiketid uusi apteeke ja ärisuundi. Üha rohkem keskenduvad nad kosmeetika ja toidulisandite, mitte ravimite müümisele. Sellega kaasneb turundus- ja müügifilosoofia võidukäik apteegisüsteemis. See ei sobi kokku tervishoiupõhimõtetega ja vajab muutmist. Kuna iga ravim on ka mürk, siis lähenemine “müük iga hinna eest” ei ole patsiendi huvides.

Eesti Proviisorite Koda soovib seda olukorda muuta ja pöörata apteegiteenuse korralduse patsiendi jaoks õigele rajale. Leiame, et omandipiirang – meede, mille kohaselt saaksid apteegid kuuluda vaid proviisoriharidusega apteekritele – on rahva tervise seisukohast parim võimalik lahendus. Selline regulatsioon ei oleks Eesti tervishoiusüsteemis uudne. Praegu toimiv perearstisüsteem just nendele alustele tuginebki. Perearstikeskust ei saa asutada mitte iga ettevõtja, vaid ainult pikkade aastate vältel erialast haridust omandanud tervishoiutöötaja ehk perearst. Nii on tagatud sõltumatus ja professionaalsus teenuse osutamisel. Apteegiteenus on aga perearstiteenuse kõrval esmatasandi tervishoiu võtmeelement. Väärib märkimist, et selline apteegikorraldus toimib ka Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja mujalgi.

Viimast silmas pidades soovime algatada ravimiseaduse muudatuse. Selleks ei piisa aga ainuüksi heast tahtest, kuna seadusandja valmidus proviisoreid kuulata on äärmiselt madal. Raha ja võim käivad ikka käsikäes ja nõnda ongi juba aastaid avalikult spekuleeritud, et suurte hulgimüüjate ja apteegikettide mõju ulatub kui mitte otseselt, siis kaudsemalt ka seadusandjani. Kui aga Eesti Proviisorite Kojal õnnestub koguda oma algatusele 1000 eestimaalase allkirjad, saame esitada seadusemuudatuse “Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse” raames.

Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas kommenteeris Telegramile, et allkirjad plaanitakse üle anda 16. detsembril kell 11 Toompeal toimuva apteekrite piketi raames, kuhu kõik poolehoidjad on osalema oodatud. “Kuna praegu tehakse tööd Ravimiseaduse muudatustega, siis meiepoolne omandipiirangu taotlus ei ole seadusandjatele võõras,” sõnas Alamaa-Aas ja lisas, et nende jaoks on praegu väga oluline aeg, kuna seni kehtinud apteekide asutamispiirangud on õiguskantsleri poolt kuulutatud põhiseadusevastaseks. “Kui Riigikohus otsustab, et tõepoolset asutamispiirangud on põhisedusega vastuolus ja neist tuleb loobuda, aga uus ravimiseadus pole veel valmis, siis läheb meie apteegiturg vabaks, mis põhimõtteliselt tähendab täna veel olemasolevate proviisoriapteekidele surmaotsust. Toimub 100% ketistumine, apteek ei ole enam tervishoiuasutus, vaid äri.”

Proviisorite koda vajab abi 1000 allkirja kokkukogumiseks. Kõigil, kes on siit leitava kollektiivse pöördumise sisuga nõus, palutakse lisatud dokument alla laadida, see digitaalselt allkirjastada ja saata seejärel aadressile: koda@proviisorid.ee.

Allikad: Eesti Proviisorite Koja pressiteade, Kollektiivne pöördumine Riigikogule

Foto: Nõmmel Mai tänaval asunud apteegi interjöör 1970. aastatel / foto Leho Lõhmuse erakogust, meie.tallinn.ee

Toimetas Mariann Joonas