Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud esmaspäevasel istungil rahvaalgatuse seadustamist põhiseaduses ja leidis, et selle võiks seadustada eraldi seadusega.  Komisjonis oli arutusel 21 Keskerakonna fraktsiooni liikme algatatud põhiseadust muutev eelnõu rahvaalgatuse võimaldamiseks ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kongressi pöördumine riigikogu poole rahvahääletuse korraldamisest, teatas riigikogu pressitalitus BNS-ile.

Põhiseaduskomisjon leidis, et rahvaalgatus osalusdemokraatia täiendava võimalusena on teema, mille arutelu tuleb jätkata ja leida sellele sobilik õiguslik vorm. Komisjoni enamus samas ei pooldanud rahvaalgatuse seadustamist põhiseaduses ja põhiseaduse muutmist vastavas osas, vaid asus seisukohale, et otstarbekas on algatada eraldi rahvaalgatuse seadus. Komisjon otsustas 21 Keskerakonna fraktsiooni liikme algatatud eelnõu seetõttu mitte toetada. Komisjoni ettepanek on viia eelnõu täiskokku esimesele lugemisele 7. mail ja see tagasi lükata.

“Põhiseaduse muutmist komisjon enamus ei toetanud, kuid samas leiti, et kaalumist tasub rahvaalgatuse seadustamine vastava seaduse kaudu. Läbi tuleks mõelda, missugused on rahvaalgatuse protseduurilised reeglid ja selle õiguslikud järelmid. Põhiseaduse muutmine samas on väga kaalukas samm ja protseduuriliselt jäik ning aeganõudev. Seda tuleks vältida siis, kui samu eesmärke on võimalik saavutada muul teel,” ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Maruste sõnul ei pruugi rahvaalgatus sellisel viisil, nagu selle on välja pakkunud Keskerakonna eelnõu algatajad olla edukas, kuna täiskogus võib see ka koheselt menetlusest välja langeda.

Keskerakonna fraktsiooni liikmete algatatud eelnõu eesmärk on luua kodanikele võimalus algatada iseseisvalt seaduseelnõu. Seaduste algatamise õigus oleks rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul kodanikul. Eelnõu algatajad soovivad sellekohaste põhiseadusemuudatuste vastuvõtmist rahvahääletusel. Algatajate sõnul tagab see võimaluse, et rahvaalgatuse korras algatatud eelnõu arutab riigikogu täiskogu ja see ei sõltu ühegi riigikogus esindatud poliitilise jõu subjektiivsest otsusest.

Riigikogu põhiseadus komisjon arutas ka EKRE kongressi samasisulist pöördumisele avalikkuse ja riigikogu poole rahvahääletuse korraldamisest. Kirjas nõutakse rahvahääletuse korraldamist samal ajal kohalike valimistega 20. oktoobril, et küsida rahva arvamust, kas toetatakse presidendi otsevalimist, seadusandliku algatuse õiguse andmist vähemalt 15 000 kodanikule ja riigikogu valimistel mandaatide jaotamist vaid valimisringkonnas vastavalt saadud häälte arvule.

Põhiseaduskomisjon ei toetanud pöördumises sisalduvat presidendi otsevalimise põhimõtet, mille suhtes on komisjon oma seisukohta juba korduvalt väljendanud, kuid muus osas avaldas valmidust arutelu jätkata, käsitledes esitatud ettepanekuid laiema poliitilise reformi kontekstis ja kavandatavates seadusemuudatustes. Põhiseaduskomisjon ei toetanud pöördumises nõutud eraldi rahvahääletuse algatamist.

Allikas: BNS

Toimetas Mariann Joonas