Foto: AL kollaaž

Radikaalne poliitikavaatleja Andres Laiapea räägib oma järjekordses monoloogis POLKA arvamusuuringute mõjust poliitilistele otsustele, leides lõpuks, et demokraatlikus riigis, kus võimu legitiimsuse aluseks on rahva tahe, võiks riigi juhtimisel tugineda siiski rohkem rahvahääletustele, mitte veebiküsitlustele.

Nüüd ka video! Artikli lõpus saad artiklit autori enda esitluses vaadata ja kuulata.

Poola päritolu politoloog Jan Zielonka kirjutab oma eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjoni ja Riigikantselei toetusel viimaks ka eesti keeles ilmunud raamatus “Vasturevolutsioon. Liberaalne Euroopa taganemisteel”, et poliitikat on hakatud mõistma kõikjal Euroopas aina rohkem kui inseneritööd, mitte kui eliidi ja valijaskonna omavahelist kokkulepet. Olemaks kindel, et otsuseid kujundab mitte kirg, vaid aru, antakse üha rohkem võimu mittevalitavatele institutsioonidele. Poliitikat, mis annab järele avalikkuse survele, peetakse vastutustundetuks või lausa ohtlikuks. Kodanikke kiputakse pigem õpetama kui kuulama. Seisukoht, et avalikud huvid peavad peegeldama avalikke soove, on seatud kahtluse alla.

Zielonka raamatu ingliskeelne väljaanne ilmus 2018. aastal – seega enne koroonakriisi. Samas leidub ilmselt neid, kelle arvates eeltoodud kirjeldus sobib eriti hästi iseloomustama just tänast olukorda. Mulle aga näib, et ta alahindas siiski tugevalt avaliku arvamuse mõju poliitilistele otsustele. Poliitikud võivad küll rääkida, et arvamusuuringute tulemused ei lähe neile korda, et nemad tahavad langetada õigeid, mitte populaarseid otsuseid, kuid tegelikult tellivad ka erakonnad ise pidevalt mitmesuguseid küsitlusi, mille tulemustest lähtudes kujundatakse oma poliitilisi sõnumeid. Sageli selliste küsitluste tulemusi ei avalikustata või siis tehakse seda äärmiselt valikuliselt.

Täna tuleb veidi juttu nii konkreetsetest teemadest, mille kohta Eestis on viimastel kuudel rahva arvamust uuritud, aga ka mõningatest küsitluste läbiviimisega seotud aspektidest, mille tõttu võiks olla minu arvates äärmiselt ettevaatlik nende tulemuste kasutamisel sisendina poliitiliste valikute langetamise protsessis.