POLKA #04: Mai 2020 (ERR-i nõukogu, välispoliitika arengukava, majanduskriis, erakondade rahastamine)

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

31. mai 2020 kell 18:55



Radikaalne poliitikavaatleja Andres Laiapea keskendub Telegramile koostatud igakuises ülevaates “Poliitiline Karussell” ehk POLKA, milles on võetud kokku Eesti allavoolupoliitika lõppeva kuu peateemad, sel korral Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu ja uue välispoliitika arengukavaga seonduvale, aga puudutab põgusalt ka majanduskriisi ja erakondade rahastamise järelevalve ümber käivat tramburaid.

Artikli lõpus saad kuulata ka Laiapea enda poolt sisse loetud Polka #4 episoodi.

 

Riigikogu kiitis heaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu kolm uut liiget, kes peaksid olema selle tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad. Seda, et nad peavad olema ka poliitiliselt sõltumatud, ei ole rahvusringhäälingu seaduses tegelikult öeldud. Ringhäälingunõukogu on olnud algusest peale sügavalt politiseeritud organ.

Kui valitsus esitas 2006. aastal Riigikogu menetlusse eelnõu Eesti Rahvusringhäälingu moodustamiseks, oli selles algselt kirjas, et nõukogu koosneb 13-st Riigikogu liikmest, kusjuures Riigikogu fraktsioonidele ettenähtud kohtade arv on võrdeline fraktsiooni liikmete arvuga. See tähendab, et valitsuskoalitsioonil peaks olema kindel enamus. Menetluse käigus jõuti siis selleni, et Riigikogu nimetab ühe esindaja igast fraktsioonist ja neli liiget rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Varem oli ringhäälingunõukogul olnud üheksa liiget. Neist viis Riigikogus esindatud erakondade esindajad (poliitikud) ja neli asjatundjad, nagu praegu.

Kui ringhäälingunõukogu 1994. aastal moodustati, sai selle esimeheks Rein Veidemann, kes on seda ka täna. Praegu võib ta tunduda lausa apoliitilise kujuna, aga toona oli ta Riigikogu liige ja kandideeris siis Keskerakonna nimekirjas ka järgmisel aastal toimunud parlamendivalimistel. Valituks enam ei osutunud, kuid asus pärast valimisi tööle oma erakonnkaaslasest kultuuriministri, Peeter Kreitzbergi nõunikuna, jätkates ühtlasi ringhäälingunõukogu esimehena. 1998. aastal võttis temalt ametiposti üle reformierakondlane Paul-Eerik Rummo, Riigikogu liige. 2000-2003 oli sellel kohal Tiit Sinissaar, kes on tänaseks unustatud tegelane, kuid juhtis siis Ismaaliidu fraktsiooni Riigikogus.

Kui 2006. aastal kultuuriministriks olnud keskerakondlane Raivo Palmaru protesteeris nüüd mõned aastad tagasi väidete vastu, nagu oleks tema siis ERR-i politiseerinud,[1] oli tal seega õigus selles mõttes, et politiseerimine toimus juba palju varem. Esimese katse luua Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhtimiseks ühine haldusnõukogus, kus valitsuskoalitsioonil oleks enamus, tegi 1991. aastal Edgar Savisaare valitsus, kuid ajakirjanike protestide tõttu sellest toona loobuti. Samas on aga kummaline, et Palmaru üritas jätta muljet, nagu oleks ta üritanud ERR-i nõukogu depolitiseerida, süüdistades Riigikogu selles, et nõukogu moodustamise kord jäi enam-vähem samasuguseks nagu 1994. aasta ringhäälinguseaduses. 2006. aastal Riigikogule esitatud eelnõu seletuskirjas, mis kannab Palmaru allkirja, õigustatakse just nõukogu varjamatut politiseerimist, selle moodustamist ainult Riigikogu liikmetest. Põhjenduseks on seal toodud, et vanal viisil moodustatud nõukogu puhul võib vahel tekkida probleem selle liikmete tegeliku poliitilise kuuluvuse vallas ja seepärast oleks ainult poliitikutest koosnev nõukogu selgem lahendus.

Jah, muidugi. Praegu kultuuriministeeriumi õigusnõunikuna töötav Kadri Kilvet kaitses 2010. aastal Tartu Ülikoolis magistritöö Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu õigusliku seisundi teemal, milles märkis, et “sellist ringhäälingunõukogu mehhanismi, kus üle poolte nõukogu liikmetest on poliitiliste parteide esindajad ning kus kogu nõukogu on parlamendi nimetatud, ei peetud varem ega peeta ka praegu arenenud Euroopa riikides rahuldavaks.R

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.

      Telegram.ee hõbeliige Telegram.ee kuldliige
Ava galerii

10.88€
1 kuu

(130.56€ 1 aasta)

33€
6 kuud

(5.50€ 1 kuu) Kampaania

88€
1 aasta

(7.33€ 1 kuu)

188€
1 aasta

(68€ aasta / 5.66€ kuu +*) Võimalik tasuda kolmes osas
Telegrami 1g kuldplaat
* väärtus 120€, limiteeritud kogus!
Kõik artiklid
Kõikide artiklite kuulamisvõimalus
Kõik videod
Kõik koolitused
Kõik podcastid
Telegram Mastermindid veebis
Kohtumised Telegram.ee toimetusega näost näkku
-10% allahindlus Telegram.ee veebipoes (ka kuldplaadilt)
 TelliTelliTelliTelli


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt