Radikaalne poliitikavaatleja Andres Laiapea keskendub Telegramile koostatud igakuises ülevaates “Poliitiline Karussell” ehk POLKA sel korral ühele suurepärasele näitele halvast õigusloomest, mis on hakanud iseloomustama Riigikogu praegust koosseisu laiemalt. Lisaks peatub ta veel EKRE juhivahetusega seonduval, pakkudes, et sarnase vangerduse võivad teha ka Isamaa ja sotsid (vähemalt oleks see loogiline), ning uute ühendametite moodustamisel.

Artikli lõpus saad kuulata ka Laiapea enda poolt sisse loetud Polka #5 episoodi.

Riigikogu kevadistungjärgul, mis kestis tavapäraselt jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani, toimus 64 istungit – vastu võeti 63 õigusakti. Seega keskmiselt veidi vähem kui üks iga istungi kohta. Võrdluseks, et eelmise aasta sügisinstungjärgul, kui toimus 48 istungit, võeti vastu 53 õigusakti. Neid arve vaadates võib näida, et õigusloome tempo on nüüd koroonakriisi mõjul raugenud, aga see mulje on tegelikult petlik. Sügisistungjärgul moodustasid seadused kõigist vastuvõetud õigusaktidest 60,4%, aga nüüd 88,9%, kusjuures suurenes ka nn. kobareelnõude osakaal. Selles mõttes on Riigikogu praegune koosseis saanud sisse päris kõva hoo.

Kui eelmisel aastal jõuti võtta kevadistungjärgul vastu ainult viis seadust, siis tänavu oli neid juba 56. Neist 77,8% algatati valitsuse ja 20,6% Riigikogu poolt. Lisaks võeti vastu üks seadus, mille puhul ühendati menetluse käigus valitsuse ja Riigikogu poolt algatatud eelnõud. Eestit nimetatakse küll parlamentaarseks riigiks, kuid juhtiv roll seadusemuudatuste algatamisel on praegu selgelt valitsuse käes. Kõige agaramalt on tegelenud nüüd seaduste ümberkirjutamisega rahandusministeerium, kõige tagasihoidlikumalt kaitseministeerium.

Paljud muudatused on tingitud muidugi koroonakriisist, millele vastamisel on agarus osutunud aga kohati ka ogaruseks. Samas võib tajuda siiski teatvat järjepidevust varem tehtuga. Kui eelmise aasta kevadistungjärgu lõppedes hooplesid Riigikogu esimees Henn Põlluaas ning teised EKRE poliitikud alkoholiaktsiisi langetamisega, mille mõjul langes Eestis poodides viina ja veidi ka õlle hind ning kasvas nende läbimüük, siis nüüd võeti vastu üks kobareelnõu, millega leevendati (muu hulgas) 2018. aastal kehtestatud piiranguid, mis olid mõeldud alkoholi nähtavuse vähendamiseks kauplustes.

2018. aastal viidi alkoholiseadusesse sisse nõue, mis jõustus alles eelmise aasta 1. juunist, paigutada alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi. Sellisel moel, et tarbija ei puutuks nendega kaupluse külastamisel vältimatult kokku ning alkohoolsete jookide väljapanek ei oleks ka märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav.

Mida tähendab “ei ole mõistlikult teostatav”? See küsimus tekitas kohe vaidlusi poepidajate ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel, millele pandi seadusega ülesanne teostada riiklikku järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle. Paljudes poodides tehti vajalikud ümberkorraldused lõpuks ära, aga näiteks aktsiaseltsi OG Elektra kauplustes, mis kasutavad kaubamärki Grossi Toidukaubad, jätkati vanas vaimus: alkohoolsete jookide väljapanek jäi märgatavalt nähtvale kohale – otse müüjate seljataha. Sellest tekkis nimetatud ettevõttel pikem vaidlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.