Foto: Ühe isa blogi, Tarvo Alevi kirjavahetus Terviseametiga

“Esitasin Terviseametile mitmed päringud, saamaks teada vaktsineeritud inimeste suremused, et neid andmeid põhjalikumalt analüüsida. Sain teada täpsed ametlikud arvud, kui palju on juba tänaseks surnud vaktsineeritud inimesi, kellel on põhidiagnoosiks märgitud U07.1 ehk laboratoorselt kinnitatud Covid-19 haigus. Terviseamet andis teada, et selliseid surmajuhtumeid on lausa 53,” kirjutab oma blogis Tarvo Alev.

Kümme päeva tagasi ütles Irja Lutsar aga nii:

“Lutsari sõnul ei näita COVID-19 vähimatki vaibumise märki ning nakatumisnumbrid aina tõusevad. “Minu mõistus ei võta, miks inimesed ei vaktsineeri,” sõnas viroloog. “Vaktsiinist saab ennekõike kasu see inimene, kes vaktsineerib. Tema ei nakatu nii kergelt, ei põe rasket haigust ega sure ära. Need peaksid olema piisavad põhjused.”

Viide: https://www.delfi.ee/artikkel/94306357/irja-lutsar-riik-pakub-meile-tasuta-tervist-ja-inimesed-utlevad-sellest-ara 

Sellega on ametlikult lükatud ümber müüt justkui vaktsineeritud inimesed ei sureks selle haiguse tagajärjel, mille vastu on nad vaktsineeritud. 53 surmajuhtumit on ikkagi väga suur arv meie väikeses riigis. Toon võrdluseks, kui sama suur hulk suremusi on liiklusavariides või uppumise tõttu, siis seda on varasemalt väga suurelt ajakirjanduses välja toodud ja näidatud seda, kui äärmiselt kriitilist olukorda.

Küll aga nüüd ei tehta sellest mingit suuremat skandaali ja justkui enam ei kehtigi arusaam „iga inimelu on oluline“. Vaktsiinipropaganda töötab edasi täistuuridel, lapsi meelitatakse isegi burgeritega ja mitte ühegi juhtiva isiku jaoks ei ole üldse murekohaks see, et nii suur hulk inimesi on ikkagi surnud sõltumata vaktsineerimisest.

Mida küll proua Irja Lutsar ütleks nende 53 surnud inimese lähedastele, kes on pidanud maha matma oma vaktsineeritud kalli inimese sõltumata sellest ametlikult antud lubadusest?

Vaktsineeritud inimesed surevad 2,5 korda rohkem kui vaktsineerimata inimesed

Terviseametilt sain veel ametliku info suremuse kohta vaktsineeritud inimeste lõikes. Ehk siis suremuse koguarvu sõltumata surma põhjusest, vaid ainult selles lõikes, kas inimene oli või ei olnud vaktsineeritud.

Andmed sain kahes osas – esialgu küsisin suremuse numbri tänase päeva seisuga ja siis veel eraldi perioodi 1.juuni kuni tänase kohta. Sealt sain lihtsa arvutuse abil teada, et 1. jaanuarist kuni 1. juunini (aasta esimesed 5 kuud) on kokku surnud 2702  vaktsineeritud inimest.

Samal perioodil on Tervise Arengu Instituudi ametlikel andmetel kogusuremus Eestis olnud 7985 inimest. Seega aasta esimese viie kuuga on surnud Eestis 2702 vaktsineeritud inimest ja 5283 vaktsineerimata inimest. Küll aga on siin oluline vaadata ka seda, kui palju on olnud kogu elanikkonna lõikes (1,325 mil. elanikku) vaktsineerimise protsent. See arv on iga kuu lõikes muutunud, kus jaanuari lõpu seisuga oli vaktsineeritud vaid 2,1% elanikest, veebruari lõpus 5,9% elanikest jne. Mai kuu lõpuks oli see suhtarv 35,5% elanikkonnast.

Vaktsineeritute koguarvud ja suhtarv kogu elanike lõikes iga kuu viimase päeva seisuga.

(Andmete allikas: Terviseamet)

Kuna vaktsineerimiste arv on kuude lõikes üles liikunud enam-vähem lineaarselt, siis üsna täpse suhtarvu saab kätte kuude aritmeetilise keskmise alusel ja seega esimese viie kuu jooksul oli keskmiselt vaktsineerituid 16,7% elanikest.

Seega selle aasta esimese viie kuuga oli keskmiselt 16,7% elanikest vaktsineeritud ja 83,3% vaktsineerimata.

Sealt edasi sain juba välja arvutada suremuse arvud vastavalt vaktsineeritusele. Ühe elanikkonna protsendi kohta tuleb välja, et suremus on olnud vaktsineeritud inimeste puhul 161,7 juhtumit ja vaktsineerimata inimeste hulgas 63,4 juhtumit.

Järeldus: Vaktsineeritud inimeste lõikes on suremus 2,55 KORDA kõrgem. Kordan veel – aasta esimese viie kuuga on vaktsineeritud inimesi surnud 2,55 korda rohkem, kui vaktsineerimata inimesi.

Mööndused, mis võivad tulemust mõjutada

Vastulauseid esitatud väidetele ja arvutuskäigule on võimalik esitada erinevaid, sest täielikuks järelduseks on hetkel täpseid algandmeid veel puudu. Näiteks saab öelda, et suremus ongi alati kõrgem riskirühmades ja vanemates eagruppides, kus oli ka vaktsineeritus suhtarvuna oluliselt kõrgem teistest. Selleks, et saada väga selged arusaamad, siis oleks vaja teada täpselt riskigruppide ja vanemate elanike vaktsineerituse suhtarve kuude lõikes. Lisaks suremuse andmed ka selliselt, kui palju suri riskigruppides ja eakametes eagruppides võrreldes teiste gruppidega.

Lisaks tuleks võrrelda ka varasemate aastate suremust vanusegruppide ja riskirühmade lõikes ning kõrvutada neid andmeid käesoleva aastaga.

Küll aga julgen oletada, et see väga oluliselt ei muuda seda järeldust, sest ka sellel aastal vaktsineeriti paralleelselt koos riskirühmadega ka eesliinitöötajaid, kelle hulgas ka meedikud, kellel peaks olema ju tugev tervis. Lisaks haridustöötajad, sotsiaalvaldkonna töötajaid ja isegi lapsi (olen selle kohta toonud info välja varasemalt). Ei ole võimalik väita, et vaktsineeriti ainult neid gruppe, mille hulgas ongi suremus alati kõrgem olnud.

Tarvo Alev

Allikas: Ühe isa blogi, Tarvo Alevi kirjavahetus Terviseametiga

Foto: Tarvo Alev