Eesti 
Poole kallimalt hangitud kiirtestid tõid haridus- ja teadusministrile väärteomenetluse
Poole kallimalt hangitud kiirtestid tõid haridus- ja teadusministrile väärteomenetluse
Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele
30. mai 2022 kell 13:41
Foto: Stenbocki maja Flickr
Haridus- ja teadusministeeriumi 2021. aasta sügise Covid-19 kiirtestihankeid analüüsinud rahandusministeerium algatas väärteomenetluse haridus- ja teadusminister Liina Kersna üle, vahendab ERR.
ERR-ile teadaolevalt teavitati ministrit sellest eelmise nädala teises pooles. Seda kinnitas Kersna esmaspäeva hommikul ka ise.
“Jah, sain eelmisel reedel rahandusministeeriumist kirjaliku kutse 1. juunil ütluste andmiseks. Selles teates oli ka kirjas, et nad algatasid väärteomenetluse,” ütles Kersna.
Ta lisas, et läheb kindlasti kohale ja räägib oma versiooni ära. “Ma ju täitsin valitsuse otsust, tegemist oli ka erakorralise olukorraga,” sõnas ta.
EKRE soovib ministrit umbusaldada
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme kogub riigikogus toetust, et sel veel nädalal esitada haridus- ja teadusminister Liina Kersnale (RE) umbusaldusavaldus.
“Me ei tea kui kauaks seda valitsust üldse enam on ja ma ei tahaks, et Kersna pääseb lihtsalt puhta nahaga siit riigikogust,” ütles Helme ERR-ile.
“Meie etteheide on ikkagi väga selge. Minister tegeles teadliku mitmekordse seaduserikkumisega ja see seaduserikkumine ei ole mitte väärtegu, mis nüüd on juba käivitunud, vaid kriminaaltegu. Maksumaksjalt tõsteti kellegi taskusse umbes viis miljonit eurot puhast tulu ministri poliitilise otsusega ja see on kriminaalkuritegu Eestis,” rääkis Helme.
Mitmekordne hind maksumaksja kulul
Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et riigihanked tehakse tavaliselt avalikult ja kõik teenust või toodet pakkuvad firmad saavad pakkumise teha. Kiirustatud hange kulmineerus krõbekalli hinnaga. Esimesed 400 000 testi osteti hinnaga 3,35 eurot tükk, ülejäänud 1,6 miljonit aga 2,37 eurot tükk. Umbes kuu aega hiljem sõlmis ministeerium järjekordse lepingu teise testimüüjaga, kes pakkus kiirteste hinnaga 1,14 eurot tükk.
Nüüdseks on selgunud, et peale hea tehingu tasus haridusministeerium Selfdiagnosticsile ka kolmandiku ulatuses ettemaksu. Arvestades, et kogu tehing läks maksma 5,132 miljonit eurot, kanti pisut üle 1,7 miljoni euro kohe firma kontole, nii et ministeeriumil teste veel käes ei olnud. Haridusministeeriumi sõnul on ettemaks tavaline praktika, kuid teised ministeeriumid seda ei kinnita. Samuti ütlesid mitu ettevõtet Päevalehele, et oleksid ministeeriumi tellimuse täitnud ilma ettemaksuta.
Kuigi vastutava isikuna mainitakse praegu minister Liina Kersnat, siis tegelikult tegi otsuse koroonakriisi “lahendamise” esimeste lainete arvamusliider, füüsik Mario Kadastik, kes Eesti Ekspressi veergudel möödunud sügisel rutakalt tehtud hanke eest “supernõunikuna” koguni kiita sai. Postimees kritiseeris tol korral Kadastiku otsust ja tõi välja, et 5 miljoni asemel oleks sama koguse teste saanud osta pea poole odavamalt.
Kiirtestihanke saaga kohta saad pikemalt lugeda siit:
https://www.err.ee/1608591754/kiirtestihange-voib-tuua-liina-kersnale-vaarteomenetluse
Allikad: ERR, ERR 2, lingid artikli sees
Toimetas Mariann Joonas
Päevapilt
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.