Foto: alfcermed / pixabay.com

Õhtuleht kirjutas, et õpetajate massvaktsineerimine Tartus on andnud tagasilöögi – nimelt kannatavad artikli allikate sõnul ligi pooled süstimise tagajärjel kõrvaltoimete käes. Kusjuures artiklist jääb mulje, et esikohal on vaktsineerimine (isegi kui on kõrvatoimed, vaktsineerige ikka!) ning alles teisel kohal õpetajad. Ka Ravimiameti esindaja kinnitas, et õpetajatele süstitud AstraZeneca vaktsiin võibki igal teisel tekitada peavalu – “Ole voodis ja joo rahulikult teed”.

Üks pedagoog rääkis väljaandele, et suur osa õpetajatest ei olnud võimelised vaktsineerimise järgsel päeval kooli tulema.

AstraZeneca vaktsiin on sattunud skandaali keskele ka Saksamaal. Nimelt seisab seal ladudes suurem osa riigile eraldatud Astra Zeneca vaktsiinist, kuna inimesed lihtsalt ei ole nõus sellega end süstida laskma. Saksamaal on 737 000 doosi AstraZeneca vaktsiini, kuid eelmise nädala seisuga oli neist kasutatud ainult 107 000, kirjutab Reuters.

Kas vaktsiini pealesurumine on terror?

Kui lugeda terrorismi ja terrori definitsioone, siis terroriks loetakse riigi vägivalda oma kodanike suhtes, terrorismiks mingi rühmituse või sekti vägivalda tsiviilisikute suhtes.

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, samuti on vabatahtlik teaduskatsetes osalemine ja selle tahte vastane pealesurumine on põhiseaduse vastane. Sest kuidas teisiti, kui teaduskatsena nimetada praegust koroona vastu vaktsineereimistki, kui vaktsiinide ohutusuuringud kestavad veel kaks aastat?

Ometi on survet vaktsineerida tundnud omal nahal nii õpetajad, meedikud kui näiteks kaitseväelased. Telegramile pihtis üks Lõuna-Eesti õpetaja, et ta pandi lihtsalt fakti ette – kas vaktsineerid või lähed pensionile. Samuti on meiega ühendust võtnud mitu kaitseväelast, keda on samuti üsna jõuliselt vaktsineerima survestatud (loe Kaitseväe juhataja vaktsiiniteemalist e-kirja siit). Tegu on ehedate näidetega vaimsest vägivallast ja õiguste rikkumisest.

Tuleme nüüd tagasi nende Tartu õpetajate juurde, kellest pooled jäid pärast vaktsineerimist haigeks. Sest nad ju jäid koju ja pidid end ravima – nimetame asju õigete nimedega.

Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla kinnitas juhtumit kommenteerides Õhtulehele, et AstraZeneca vaktsiin tekitabki uuringute järgi kuuel inimesel kümnest süstekohareaktsioone, igal teisel võib tekkida peavalu, mis kestab kõige rohkem paar-kolm päeva. “Kui võrrelda neid nähte Covid-19 tõsise vormiga, on see võrreldamatu. Võta päev töölt vabaks, ole voodis, joo rahulikult teed ja võta palavikualandajat ning valuvaigistit – kõik läheb mööda.“

Pfizer/BioNTechi vaktsiini osas on Uusküla arvates kõrvatoimetest teatatud vähem ka seetõttu, et antud vaktsiini said meedikud, kes oskavad ebamugavustega juba arvestada.

Alles paar nädalat tagasi julgustas oma Facebooki seinal kõiki õpetajaid vaktsineerima perearst Karmen Joller:

Võtmeküsimus – kas AstraZenecaga süstimisest on õpetajatele sellel õppeaastal üldse kasu?

Tuleme nüüd tagasi veel ühe põneva seiga juurde seoses AstraZeneca vaktsiiniga. Nagu teada, siis Pfizeri/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul tehakse esimene ja teine süst ca 2 nädalase vahega ja siis veel 1-2 nädalat hiljem peaks olema immuunsus käes.

AstraZeneca vaktsiiniga aga nii ei ole. Õhtulehe andmetel on kordusvaktsineerimine alles kaks kuud pärast esimest süsti! Päevalehes kirjutati aga eile: “Reedel avalikustati uus AstraZeneca vaktsiini puudutav uuring, mis hõlmas 17 000 inimest Suurbritannias, Lõuna-Aafrika vabariigis ja Brasiilias. Ravimi arendajate sõnul on vaktsiini tõhusus 81%, kui esimese ja teise süsti vahe on vähemalt 12 nädalat. Kui vahe on alla kuue nädala, kahaneb tõhusus 55%-ni.” Ehk siis – et vaktsiinist kasu oleks, peaks teise süsti tegema vähemalt kolme kuu pärast ehk alles mai keskel/lõpus.

Arvestades seda, et aina enam tuleb uuringuid, mille kohaselt on praegune koroonaviirus sarnaselt varasemate koroonaviiruste ja gripiga hooajaline, siis ONGI NORMAALNE, ET MAIKUUKS SEEKORDNE LAINE LÕPEB!

Kui õpetajatel tekib immuunsus alles mais, kui koolis kohe lõppevad, siis MIKS ON NEID VAJA VAKTSINEERIDA, KUI POOLED SELLE TÕTTU HAIGESTUVAD?

Seda enam, et vaktsiini peab praeguste teadmiste juures iga poole aasta tagant kordama???

Lõpetuseks veel mõned küsimused – kas vaktsineerimise järel haigeks jäänud õpetajad lähevad ka koroonastatistikasse kirja? Nii saaks ju numbrid veel suuremaks ajada! Äkki peaks riigi sulgema, sest vaktsiini saanud õpetajad jäid haigeks? Ja kas kõiki neid õpetajaid oli enne vaktsineerimist antikehade suhtes testitud?

Allikad: Õhtuleht, Päevaleht, lingid artikli sees

Toimetas Hando Tõnumaa; dr Karmen Jollerit küsitles Mariann Joonas