Eesti president Kersti Kaljulaid on astunud julge sammu, nõustudes andma Telegramile intervjuu. Üle viie aasta tegutsenud alternatiivuudiste portaalile Telegram.ee üldjuhul poliitikud, ministeeriumid ja presidendid intervjuusid ega kommentaare anda ei soovi. Meie üllatuseks leidis proua Kaljulaid oma tihedast graafikust meile pool tundi ning nõnda kohtusimegi möödunud nädalal ühel keskpäeval Hiltoni hotellis Tallinna südalinnas.

Tänane “Ajatu” ilmus esmalt 1. aprillil 2018.

Tere, Kersti! Kõige pealt suur aitäh, et leidsite aega minuga kohtuda, tunnistan, et olen meeldivalt üllatunud.

No mind on alati huvitanud n-ö teistsugused teemad, millest teles ja raadios ei räägita ning ajalehtedes ei kirjutata. Juba lapsena huvitusin ma maailma müstilisemast küljest, salapärasest kosmosest ja ka tulnukatest, kuigi neid viimaseid ma enam väga ei usu. Telegrami olen ma lugenud teie tegevuse algusest alates. Kusjuures, palju õnne sünnipäevaks, rõõm näha, et olete 5 aastat vastu pidanud – teete tublit tööd!

Aitäh, seda on rõõm kuulda. Aga kuna meil on vaid pool tundi, siis läheksin kohe teemasse ning küsin Teilt, kas olete kursis, et 11. septembri terrorirünnakute kohta liiguvad kuuldused, et need olid USA valitsuse ja maailma tippjuhtide sisetöö?

Ma ütleksin, et 9/11 vandenõuteooriaga on ilmselt enamus kursis, nii palju kui mina oma tuttavate ja kolleegide osas näen. Te olete Telegramis sellest väga detailselt kirjutanud ning ega teie hüüded kuulmata ei jää, kuigi see võib nii tunduda. Hoopis teine teema on, mida inimesed sellest arvavad. Kui võtta näiteks JFK atentaat 1960ndatel, siis selle vandenõuteooriaga on ka väga paljud kursis, mäletan, et ükskord lugesin Telegramist, et 90% ameeriklastest usuvad, et JFK mõrva taga on vandenõu ja need 10%, kes seda ei usu, on valitsuse palgal. Ütleksin, et 9/11 terrorirünnakutega on veidi teistsugune see protsent, ma pakun, et ehk pooled usuvad ametlikku lugu terroristidest ja teine pool kahtlustab vandenõud.

Aga mida teie arvate 9/11 rünnakutest?

Ma võin ausalt öelda, et mina ei usu, et lennukid saaksid põhjustada hiiglaslike kaksiktornide hävimise. Need tornid kukkusid kokku vabalangemise kiirusel, see on füüsiliselt võimalik ainult üheskoos lõhkelaengutega.

Millal te esmalt kuulsite teooriast, et 9/11 rünnakud on sisetöö?

See oli kuskil kümmekond aastat tagasi juba Brüsselis, kui üks minu kolleeg selle teema üles võttis. Loomulikult oli minu esimene reaktsioon, et see on mingi imelik nali, aga aastate jooksul kuulsin ma seda veel mitmelt inimeselt. Siis millalgi 2012. aasta paiku nägin ma teie tehtud dokfilmi “Ulmefilm“, mis kogu 9/11 teema ilusti kokku võttis ning peale seda olen n-ö teist usku, kui nii võib öelda.

Mis on teie arvates need suurimad apsakad 9/11 ametlikus loos, mis osutavad libaoperatsioonile/sisetööle?

Sisetööle viitavaid märke on mitmeid, ennekõike see, et lennukikütus ei saa sulatada üles teraskonstruktsiooniga hooneid, seda enam, et me näeme WTC videotes, et tornid kõigest tossasid tunnikese ja siis vajusid kokku vabalangemise kiirusel, aga me oleme näinud üle maailma juhtumeid, kus pilvelõhkujates toimuvad suured tulekahjud, põledes teinekord üle 24h ning mitte ükski neist ei kuku kokku. Ajaloos pole mitte ühtegi pretsedenti, kus tulekahju tõttu oleks mõni teraskonstruktsiooniga hoone kokku kukkunud. Ja millest eriti ei räägita on veel asjaolu, et 11. septembril Manhattanil kukkus kokku veel ka kolmas pilvelõhkuja WTC 7, kuhu ei lennanud sisse mitte ükski lennuk. Ka see torn kukkus kokku taaskord vabalangemise kiirusel. Videotes on näha, et see hoone “tõmmati“ alla lõhkelaengute abil. Isegi professionaalsed eridemineerijad on tunnistanud, et WTC7 ilmselgelt kukutati kokku lõhkelaengute abil. Ca 3000 professionaalset arhitekti ja inseneri üle maailma on liitunud organisatsiooniga Architecs And Engineers For 9/11 Truth (arhitektid ja insenerid 9/11 tõe nimel), kes kõik on veendunud, et hooned kukutati kokku lõhkelaengute abil.

Aga mida see tähendab teie jaoks presidendina? Mis tundega te oma tööd teete teades, et sellised jõhkrad mängud maailma vorbivad ja et nii mõnedki teie kolleegidest ilmselt pole sellest üldse kursis, aga samas võib olla keegi, kellega te kokku puutute, on lähemalt või kaugemalt seotud 9/11 korraldamisega?

Minu töö Eesti presidendina on esindada Eestit ning 9/11 rünnakud ei puutu minusse. Kindlasti on minu administratsioonis või ka Eesti valitsuses inimesi, kes usuvad 9/11 nii, nagu seda meile räägiti ja on inimesi, kes arvavad, et see oli sisetöö. Me elame vabal maal ning kõigil on õigus uskuda mida iganes nad soovivad. Meist kõrgemal käivad aga mängud, kus mina ja minu kolleegid ei osale, need on palju suuremad ja keerulisemad süsteemid ning ma pole sugugi kindel, kas tõde 9/11-st üldse kunagi välja tuleb. Et see juhtuda saaks, peaks esmalt rahvas ehk massid seda soovima, aga on ilmselge, et rahval on muud huvid.

Kui palju te vaatate peavoolu uudiseid ja kui palju te sellest usute ja kuidas te seda infot filtreerite? Teadmine, et 9/11 oli sisetöö, seab ju kahtluse alla kõik, mis tuleb uudistest?

Jah, sul on õigus, ega uudiseid ei tasuks tõepähe võtta küll, eriti rahvusvahelisi uudiseid. Ma vastaksin sellele küsimusele nõnda: mida kaugemal ja suurema kaliibriga on uudis, seda vähem saame meie seda mõjutada, sest meie elu on siin. Ma ei vaeva ennast sündmuste ja probleemidega teisel pool lompi, kui minu maailm on siin. Tegelikult on üldse nii, et mida vanemaks ma saan, seda vähem tarbin ma uudiseid, hoian end kursis ainult tööalaselt kohustuslike teemadega, sest elu on niigi kiire ja ma olen juba aastaid seda infomüra filtreerinud. Ma eelistan õhtuti pigem midagi lugeda kui vaadata “Aktuaalset kaamerat”.

Mida te hetkel loete?

“Da Vinci koodi“.

Kas see intervjuu võib kahjustada teie karjääri presidendina?

Ma ei arva, sest see millest me räägime, on kõik avalik info ja Eesti põhiseaduses seisab, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema tõekspidamiste pärast. Kui te küsiksite mult midagi, mille kohta pole avalikus interneti ruumis infot, siis seda ma vastata ei tohiks. Olen aru saanud, et maailma ootavad ees suured muutused, aga kõige suuremad muutused peavad toimuma meis endis. Me oleme ju elavad inimesed.

Intervjueeris Hando Tõnumaa

Foto: kollaaž /Getty Images, Karli Saul