Pressinõukogu: “Pealtnägija” ei süüdistanud Telegram.ee-d seotuses Kremli või Putiniga

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

15. juuni 2022 kell 12:40



Fotokollaaž: ERR-i ekraanikuva + AIPCE + Telegram.ee / Canva.com

Kui Ukraina sõda veebruari lõpus algas, püüdis Telegram nagu ikka selliste suurte sündmuste puhul jääda rahulikuks ja neutraalseks. Hando Tõnumaa intrigeerivad ja mõtlema ärgitavad kommentaarid pandi aga sel korral “Pealtnägija” kõverpeeglisse, püüdes meist, patsifistidest, jätta muljet kui sõda pooldavatest ja kremlimeelsetest jobudest. Kui aga asja ERR-i ajakirjanduseetika nõuniku ja Pressinõukoguga üles võtsime, saime mõlemalt poolt vastuseks, et tegelikult “Pealtnägija” Telegrami seotuses Kremli või Putiniga ei süüdistanud ja seetõttu ei peetud vajalikuks saates ka meie vastulauset avaldada.

 

Oli aeg, mil “ühe arvamuse festival” ja “lubatud fraaside leksikon” kõlasid irooniliselt. Enam vist mitte, sest mõtlema sundiv argumentatsioon ajab närvi, isegi vihale. Teadus olgu poliitika! Lõpp sõltumatusele! Katsume nüüd õige leeride vahel jõudu, ja kes häälekalt poolt ei vali, on vaenlane,” kirjutas möödunud nädalal õiguskantsler Ülle Madise.

2. märtsil 2022 eetris olnud “Pealtnägijas” kujutleti sisuliselt Eesti vaenlasena ka meid – kuigi saatelõiku saab ERR-i ja Pressinõukogu arvates tõlgendada ka viisil, et meid tegelikult milleski ei süüdistatud, siis on üsna selge, et seda muljet jätta püüti ja see tulemus ka saavutati – vähemalt saime seda tunda sõimukirjade näol nii endistelt lugejatelt kui ka endistelt tuttavatelt.

Seega otsustasime asja Pressinõukogusse anda. Sealt vastati meile, et kirjutaksime esmalt ERR-i ajakirjanduseetika nõunikule ja kui sealt soovitud vastust ei saa, kirjutaksime uuesti neile. ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk vastas 29. aprillil Telegramile, et meie kaebus on alusetu ja “Pealtnägija“ toimetus ei ole 2.03.2022 loo tegemisel rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Nii saatsimegi kaebuse uuesti pressinõukogusse, kust meile 15. juuni hommikul vastus laekus.

Avaldame siinkohal nii meie kaebuse Pressinõukogule kui ka Pressinõukogu esimehe Martin Šmutovi (Õhtulehe peatoimetaja) vastuse meile.

 

KAEBUS

Ajakirjanduseetika koodeksi nõuete rikkumise tuvastamiseks

 

RESOLUTSIOON:

  1. Tuvastada väljaande poolt 02.03.2022 avaldatud saatelõigus „“Pealtnägija“: kuidas alternatiivtegelased üleöö Moskva-meelseks muutusid“ järgmised ajakirjanduseetika koodeksi rikkumised:
    • punkti 1.4 II lause rikkumine – ebatäpse, moonutatud või eksitava informatsiooni avaldamine;
    • punkti 4.10 rikkumine – eksitava montaaži avaldamine;
    • punkti 5.1 rikkumine – vastulauseks samas saates kommentaari mittepakkumine.

 

  1. Pöördume teie poole seoses 2. veebruaril 2022 ETV eetris olnud saatelõiguga „„Pealtnägija“: kuidas alternatiivtegelased üleöö Moskva-meelseks muutusid“, kus väljaanne tõstis kontekstist neile sobival viisil välja avaldajatega seotud ekraanikuva ja videolõigu (https://etv.err.ee/1608504266/pealtnagija), jättes arvestamata konteksti ja nende enda küsimustele vastuseks saadetud kommentaarid/selgitused.
  2. Väljaanne on jätnud mulje, nagu oleksid nii Telegram Media kui ka selle juhatuse liige Hando Tõnumaa isiklikult „Kremli-meelsed“ ning nende jutupunktid pärineksid „Venemaa trollidelt“. Need väited ei vasta tõele. Avaldajad leiavad seetõttu, et sellega on väljaanne eksinud ajakirjanduseetika koodeksi punktide 1.4 ja 4.10 vastu, avaldades vaatajatele ebatäpset, moonutatud ja eksitavat informatsiooni.

 

Esimene rikkumine

  1. Ajahetkel 17:02 väidab väljaande ajakirjanik Mihkel Kärmas: „Mitme alternatiivguru ja vaktsiinivastase jutt muutus 24. veebruarist, kui pommid langema hakkasid, selgelt Kremli-meelseks.“ (Taustaks pilt Telegram Media Facebooki live´ist) „Asjatundjad kinnitasid Piia Osulale, et see osutab varasemast selgemalt, kuidas mitme säärase suunamudija jutupunktid pärinesid ka varem Venemaa trollidelt.“
  2. Kuna eeltoodud laused on avaldatud Telegram Media Facebook live’i taustal, siis tekib vaatajatel selgelt seos, nagu käiksid need laused avaldajate kohta. Tegelikkuses ei ole avaldajad Kremli-meelsed, nad ei toeta ning ei ole kunagi toetanud Putinit ega ühtegi teist korrumpeerunud liidrit; samuti ei ole nad veendunud patsifistidena õigustanud sõda või vägivalla kasutamist. Väljaande avaldatud väited on seega eksitavad ning ebaõiged. Eksitav on ka väljaande montaaž (avaldajatega seotud foto kuvamine samal ajal, kui räägitakse Kremli-meelsetest trollidest), mille kaudu on väljaanne tekitanud ebaõige mulje, nagu avaldajad oleksid Kremli-meelsed.
  3. Avaldajad leiavad, et eeltooduga on väljaanne rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkte 1.4 ja 4.10.

 

Teine rikkumine

  1. Ajahetkel 18:54 väidab väljaande ajakirjanik Piia Osula, et „alates eelmisest neljapäevast annab sisuliselt üleöö tooni jutt, mida me muidu kuulsime Kremli ametlikest propagandakanalitest“. Vahetult selle lause järel kuvatakse ajahetkel 19:05 ekraanil Hando Tõnumaa mõistukõnena mõeldud postitus. Sellega jäetakse vaatajale selgelt mulje, nagu Hando Tõnumaa levitaks Kremli propagandat.
  2. Seejuures jättis väljaanne täielikult kajastamata Hando Tõnumaa täiendava postituse, kus ta täpsustas, et ei toeta sõda ega Kremli. Seda hoolimata asjaolust, et Piia Osula märkis antud postituse kohta Hando Tõnumaalt küsides, et ta on seda näinud. Kirjas Piia Osulale /„Pealtnägijale“ kirjutas Hando Tõnumaa oma mõtted veel enam lahti, kuid neid saates ei kajastatud.
  3. Ehk siis, kuna Hando Tõnumaa on 1) selle postituse kohta juba avaldanud täienduse ja 2) saatnud veel lisaselgituse „Pealtnägija“ meeskonnale, siis istutades selle ekraanikuva sõda eitavate ja Putinit pooldavate videolõikude vahele, on väga tahtlikult jäetud Hando Tõnumaast ebaõige mulje, nagu ta toetaks Putini sõda. Väljaandele pidi teada olema, et see ei vasta tõele, kuid nad otsustasid sellegipoolest avaldajast ebaõige kuvandi luua.
  4. Avaldajad leiavad, et eeltooduga on väljaanne rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkte 1.4 ja 4.10.

 

Kolmas rikkumine

  1. Ajahetkel 20:02 kasutatakse Hando Tõnumaa nime sisaldavat ekraanikuva samamoodi kontekstist välja võetuna. Taustaks jutt, kuidas Kreml levitab mingeid jutupunkte, mis loob selgelt kuvandi, nagu tegeleks Hando Tõnumaa ja/või Telegram Kremli huvides. Taoline väide on täielikult ebaõige.
  2. Avaldajad leiavad, et eeltooduga on väljaanne rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkte 1.4 ja 4.10.

 

Neljas rikkumine

  1. Ajahetkel 22:39 on väljaanne avaldanud kontekstist välja võetud katkendi Telegrami FB live´ist, kus Hando Tõnumaa lausub järgmist: „Point on selles, et kõik mis seal Ukrainas toimub, see tehti ainult ühel põhjusel ja ainult ühel ainsal põhjusel – juhtida tähelepanu eemale koroonapettusest….. Eesti valitsus on süüdi selles, mis toimub Ukrainas“. Need väited on esitatud katkendlikult ja ilma kontekstita. Avaldajad kommenteerisid sellega seotut kirjas väljaande ajakirjanikule Piia Osulale, kuid seda ei ole mitte mingil määral kajastatud. Sellest nähtub, et väljaande jättis tahtlikult avaldajatest ebaõige mulje.
  2. Samas videos pöörasid avaldajad tähelepanu mh ka „Pealtnägijas“ ettemängitud Kaia-Liisa Reinuti videole ja teistele sarnastele „Putin on valgustöötaja või Putin on päästa“ stiilis postitustele sotsiaalmeedias, öeldes väga selgelt, et tegu on nende arvates rumaluse ja valega. Sama kirjutasime ka „Pealtnägija“ päringule, mis Piia Osula meile enne saadet saatis ja mille nad ka päev enne saate eetrisse minekut kätte said. Avaldajad on väga selgelt väljendanud, et nad ei toeta Kremli ega Putinit ning väljaanne pidi sellest teadlik olema. Asjaolu, et nad otsustasid sellegipoolest avaldajatest vastupidise mulje jätta, näitab, et väljaanne soovis tahtlikult nende õiguseid kahjustada.
  3. Lisaks pöörasid avaldajad videos tähelepanu ka Ukraina tavainimeste kannatustele ja kutsusid. Väljaanne oleks saanud tasakaalustatud kajastamise huvides ka selle välja tuua, kuid on ilme, et see ei olnud väljaande eesmärgiks.
  4. Avaldajad leiavad, et eeltooduga on väljaanne rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkte 1.4 ja 4.10.

 

Viies rikkumine

  1. Ajahetkel 26:28 lausus väljaande ajakirjanik Mihkel Kärmas: „.. aga Hando Tõnumaa saatis meile pikema selgituse, mille lõhikokkuvõte on, et ei ole siiski selge, kes on selles konfliktis hea ja kes paha, aga Eesti valitsus on kindlapeale süüdi.“
  2. Eeltoodu on väga selgelt Mihkel Kärmase enda tõlgendus, sest kindlasti ei ole see Hando Tõnumaa vastuse lühikokkuvõte (lisa 1). Muuhulgas ütles Hando Tõnumaa sõna-sõnalt järgmist: „Kuna Eesti valitsus lööb kaasa kõigis globaalsetes aktsioonides ilma ise küsimusi esitamata (muidugi tõsi, nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmena ongi erinevate lepingute kohaselt nõusolek juba paljudes küsimustes ette ära antud), siis kaudselt (!) on Eesti valitsus süüdi ka Ukrainas toimuvas“. Hando Tõnumaa ütles seega, et Eesti valitsus on „kaudselt (!)“ süüdi Ukrainas toimuvas, kuid Mihkel Kärmas moonutas tema sõnu ning väitis, et Hando Tõnumaa arvates on Eesti valitsus „kindlapeale (kindlalt)“ süüdi. Tegemist on ilmselge eksitamisega; Hando Tõnumaa ei ole kunagi väitnud, nagu oleks Eesti valitsus Ukrainas toimuvas „kindlapeale süüdi“.
  3. Avaldajad leiavad, et eeltooduga rikkus väljaanne ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4.

 

Kuues rikkumine

  1. Mihkel Kärmas jätkab eeltoodut: „Pikemalt võite tema [Hando Tõnumaa] intervjuud lugeda Pealtnägija veebist“.
  2. Avaldajad leiavad, et see ei ole antud juhul Hando Tõnumaale vastulauseks samas saates eetriaja andmine. On ilmselge, et enamus inimesi ei lähe lugema peale Mihkel Kärmase „kokkuvõtet“, mida Hando Tõnumaa siis tegelikult ikkagi ütles ning eeldavad lihtsalt, et ajakirjaniku sõnad vastavad tõele.
  3. Avaldajad leiavad, et eeltooduga on väljaanne rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1, mis sätestab, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates. Avaldajate kohta avaldati tõsiseid süüdistusi, mis põhinesid kontekstist välja rebitud katkenditel ning öeldi seejärel lakooniliselt, et avaldajate vastuväide on kuskil „Pealtnägija“ veebis leitav. Tegemist ei ole võrdväärse võimalusega enda kohta öeldu osas vastulause esitamiseks.

 

Lugupidamisega

Hando Tõnumaa

Telegram Media OÜ juhatuse liige

 

PRESSINÕUKOGU VASTUS:

Kaebus 1091

Pressinõukogu otsus 09.06.2022

“Pealtnägija” ei rikkunud head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Telegram Media OÜ juhatuse liikme Hando Tõnumaa kaebust 2. märtsil 2022 eetris olnud “Pealtnägija” peale ja leidis, et saade ei rikkunud head ajakirjandustava.

Saade räägib sellest, kuidas alternatiivtegelased Moskva-meelseks muutusid. Saatelõigus näidatakse teiste kaadrite seas Telegram Media Facebook live’i ning Hando Tõnumaa Facebooki postitust ja tema nime sisaldavat ekraanikuva.

Telegram Media OÜ juhatuse liige Hando Tõnumaa kaebas Pressinõukogule, et saade jätab mulje, nagu oleks Telegram Media ja Hando Tõnumaa “Kremli-meelsed” ja nagu pärineks nende jutupunktid “Venemaa trollidelt”. Kaebaja väitel ei vasta see aga tõele. Kaebaja ei ole rahul, et saates tema selgitust ei kajastatud. Hando Tõnumaa lisas, et väljendas “Pealtnägijale” selgelt, et ta ei toeta Kremlit ega Putinit. Kaebaja leiab, et tema ja Telegram Media kohta avaldati tõsiseid süüdistusi ja ta oleks pidanud saama sõna. Lisaks ei ole kaebaja rahul, et süüdistusi avaldati kontekstist välja rebitud katkenditel.

Eesti Rahvusringhääling vastas Pressinõukogule, et saatejuhi selja taga alternatiivtegelastest rääkimise ajal kuvati galerii, mis on läbilõige tervest loost ja Telegram Media on selles galeriis teiste seas. ERR lisas, et kaebaja Facebooki postitus on samuti üks mitmest illustratsioonist, mis loos esitatakse. ERR selgitas, et saates esinevad eksperdid ega autor ei väida, et kaebaja töötab teadvalt Kremli ülesandel. ERR on seisukohal, et saates ei ole eksitavat infot ning saatejuhi lõpulause on sisuline kokkuvõte kaebaja laialivalguvast tekstist. ERR märkis, et kaebaja vastulauset ei olnud reaalselt võimalik esitada, sest see oli hüplik, segane ja triivis eri teemade vahel. Lisaks ei esitatud saates Telegram Media ega Hando Tõnumaa kohta tõsiseid süüdistusi, mis vajanuks eraldi kommentaari. (Telegram.ee vastust “Pealtnägijale” saad lugeda SIIT – toim.)

Pressinõukogu otsustas, et “Pealtnägija” ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on Telegram Media ja Hando Tõnumaa ühed paljudest, kelle tegevust saates kajastatakse, neid ei süüdistata seotuses Kremli või Putiniga ning seepärast puudus vajadus neile ka eraldi sõna anda.

Pressinõukogu esimees Martin Šmutov

 

Head lugejad, mida arvate teie – kas “Pealtnägija” eksis ajakirjanduseetika koodeksi vastu või mitte?

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt