Foto: Eesti teaduste akadeemia + Canva

2021. aasta lõppes koos 3000 enama surmaga kui varasema kümne aasta keskmine. Kui tavaliselt sureb Eestis ca 15 500 inimest, siis nüüd läks manalateele üle 18 500 inimese. Kui viroloog ja teadusnõukoja eelmine juht Irja Lutsar mainis Telegramile juba möödunud aasta augustis, et Tartu Ülikoolis hakatakse ilmselt liigsurmade põhjuseid uurima, siis käesoleval nädalal saime kinnitust, et antud teadustöö on tõepoolest tegemisel.

Eelmise teadusnõukoja liige, matemaatik ja Teaduste akadeemia akadeemik Krista Fischer kommenteeris Telegramile, et see uuring on tegelikult juba lõpusirgel.

“Aga teadusartikli tulemusi ei saa ma detailselt enne avalikustada, kui artikkel on avaldamiseks esitatud ja uuringugrupp (mida juhib prof. Anneli Uusküla) seda otsustab. Loodan et see saab teoks lähima paari nädala jooksul,” ütles Fischer.

Siiski paotas akadeemik veidi uuringu kaant: “Üldine tulemus on see, et nakatunute seas on nakatumisele järgneva aasta jooksul suremus selgelt kõrgem kui keskmiselt rahvastikus ja seda ka siis, kui jätta kõrvale koroonasurmad (st neil on rohkem surmasid ka südamehaigustesse ja kasvajatesse – st kaasuvate haigustega inimeste seisund on koroona tõttu halvenenud). Samas nende seas, kes nakatunud ei ole, on üldsuremus üsna täpselt sama mis oli rahvastikus aastal 2019 – st pandeemia-eelsel aastal.”

Meie igatahes ootame huviga uuringu tulemusi. Nagu juba detsembris TEHIK-ult teada saime, siis 2021. aastal suri ligi 5300 inimest, kes olid saanud kaks vaktsiinisüsti ja üle 900 inimese, kes olid saanud ühe. Kas need olid pigem vanemad inimesed, kellel oli niikuinii kaasuvaid haiguseid või tõusis suremus ka nooremas ja tervemas vanuserühmas, nagu see on juhtunud mitmes teises riigis (link 1, link 2)?

Kas saab öelda, et tänu vaktsineerimisele vähenes suremus koroonasse ja seda presenteerida eduloona, kui samal ajal tõusis suremus märgatavalt? Kas olulist rolli võis mängida üldine ärevustaseme tõus või hoopis PPSD (pandeemiajärgne stressihäire), nagu väidavad Londoni arstid? Kas lõpuks saab ka meil suuremat kõlapinda arutelu: kas koroonameetmetest võib kokkuvõttes olla rohkem kahju kui kasu?

Loodame, et kõnealune teadustöö aitab nendele küsimustele vastuseid leida.

Foto: Eesti teaduste akadeemia + Canva

Toimetas Mariann Joonas