Fotokollaaž: Canva.com

Arkadi Popov on alates möödunud aasta kevadest külvanud rahvale hirmu olematu pandeemiaga ning olematu nakkusohuga – sellest peagi pikemalt. Septembris 2020 toimunud EPL-i koroonakonverentsil ütles Popov, et talle meeldib koroonaaeg ja ta soovib seda veel. Vahva huumor? Oktoobris ütles ta usutluses Maalehele: “Testimine on see, mis aitab meil olukorda kontrolli all hoida.” ja “Testimise võimekus Eestis on praegu väga suur. Riik on selleks eraldanud piisavalt raha. Me oleme huvitatud, et toimuks võimalikult laialdane testimine.” Eile aga nentis Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda ERR-i veergudel, et edasine testimine ja isoleerimine on mõttekoht.

Nimelt selgus TÜ uuringust, et ligi pooltel positiivse koroonaproovi andnud täiskasvanutel on tekkinud viirusevastased antikehad ja nad pole tõenäoliselt enam nakkusohtlikud.

Juba möödunud aasta novembris avaldatud 10 miljonit (!) inimest kaasanud teadustöös leiti, et asümptomaatiline levik pole endiselt tõestatud. Ja ometi on asümptomaatiline levik olnud kogu maailmas rakendatud piirangute aluseks…

Novembris 2020 heietas Popov “Pealtnägijas” muinasjuttu, et terve (ehk asümptomaatiline) inimene tuli tema haiglasse ning nakatas kogu meeskonna: “…haigla toimepidevuse häire ning patsientide elu ja tervis on ohus”. Pandeemia tõestuseks ütles Popov saates, et “just eile suri üks inimene ära” .

Popov on korduvalt maininud ka, et haiglad on ülekoormuse piiril ja varsti ei suudeta enam jätkata. Aga kus on pandeemia? Laustaudi narratiivi ei toeta suremuse ega haiglate täituvuse statistika. Tõestuseks on ka fakt, et veebruari keskel sulges Mustamäe haigla ühe koroonaosakonna patsientide puuduse tõttu. Tervise Arengu Sihtasutuse ametlik statistika kohaselt ei toimunud 2020. aastal Eestis liigusuremist. Kui võtta arvesse rahvaarv, siis suri protsentuaalselt 2020. aastal täpselt sama palju inimesi, kui eelnenud aastatel. See tähendab, et terve aasta toimunud hirmukampaania on üles rajatud pettusele – kuningas on alasti!

Veelkord: PCR positiivne ei võrdu haige!

Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu faktile, et PCR-testiga ei saa määrata ära kas inimene on haige või nakatunud – PCR on ainult abivahend arstile, kes ainuisikuliselt saab panna diagnoosi ja haigel inimesel peavad siiski olema ka sümptomid. Seda kinnitab PCR-testi leiutaja, WHO ja sama tekst on kirjas ka PCR-testi tootelehel. Seda kinnitavad ka kümned tuhanded arstid üle maailma. Seda sama kinnitab ka Tartu Ülikooli teadlane Ruth Kalda eelpool mainitus ERR-is ilmunud artiklis:

“Meie juhuvalimiga uuringust ilmnes, et ligi pooled kõigist positiivse testi andnutest olid jääkpositiivsed – see tähendab, et nad olid selle haiguse läbi põdenud millalgi varem. Ehkki sellised inimesed annavad positiivse PCR-testi tulemuse, ei tähenda see, et nad oleksid sel hetkel nakkusohtlikud.”

Kusjuures ERR-is avaldati veel üks PCR-meetodi puuduseid analüüsiv artikkel, kus isegi Synlabi infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber ütleb, et “PCR metoodika ei võimalda eristada, kas proovis leiduv RNA pärineb elusalt nakkusohtlikult viiruselt või mitte.”

See tähendab, et Terviseamet ei eristada positiivse testi saanud tervet inimest haigest. Kui ilma sümptomiteta inimene saab positiivse testi, siis ta läheb kirja kui nakkuselevitaja, mis ei vasta TÜ uuringu kohasel vähemalt pooltel juhtudel tõele.

Kui kasutada PCR tehnikat testimiseks ja diagnoosimiseks, tuleb arvestada, et kuna PCR on eksponentsiaalne (kahekordistuv) protsess, kasvavad eksponentsiaalselt ka võimalikud vead. Kui geneetilist materjali paljundatakse üleliigselt, võib valepositiivse anda ka taustamüra. 

Lisaks on oluline mõista, et RNA-d leidub igas meie rakus, bakterites, seentes. Isegi meie keharakkudes elavatel pisikestel sümbiootilistel organismidel, mida nimetatakse mitokondriteks, pole mitte ainult oma DNA, vaid ka RNA. Siiamaani puuduvad tõendid, et otsitav RNA on viiruslikku päritolu, seega võib see pärineda meie enda kehast, võib-olla vastuseks hingamisteede stressile. 

Ehk lihtsustatult öeldes – PCR-iga on võimalik sisuliselt tuvastada ükskõik kellel ükskõik mida, kui meetodit piisavalt tugevalt võimendada. PCR ei erista juba läbi põetud viirust läbi põdemata viirusosakestest, sest PCR käigus võidakse tuvastada inimese kehas ka juba loomulikul kujul eksisteeriva geneetilise materjali RNA-d.

Kas maailmaturul kasutatavad PCR-testid on ühtsed ja kalibreeritud konkreetsete geneetiliste järjestuste järgi?

Ei. Iga tootja saab ise otsustada, milliste lühikeste järjestuste (SARS-CoV-2 genoomi segmentide) suhtes soovib ta proovimaterjali testida. 

Näiteks kui RT-PCR on määratud tuvastama SARS-CoV-2 kahte erinevat geenijärjestust (“sihtmärki”) ja proovist tuvastatakse mõlemad järjestused, saavutab see teoorias peaaegu 100%-lise spetsiifilisuse.

Kuid siinkohal tuleb rõhutada, et PCR-test ei otsi viiruse täielikku genoomi (kogu viirusele kuuluvat geneetilist materjali), vaid ainult paari üksikut geenifragmenti, mida võib prof Christian Drosteni sõnul leida ka teistest koroonaviirustest (Drosten töötas 2020. aasta alguses esimesena välja SARS-CoV-2 PCR testi ja selle tarvis tehtud teadustöö õigsus on hetkel suure küsimärgi all).

See tähendab, et kõigil nendel uudised stiilis “ööpäevaga lisandus 1000 nakatanut” on 100% tõega üsna vähe pistmist. Need inimesed ei ole nakatunud, vaid nende kehas tuvastati mingi geneetilise materjali pisike tükikike.

Enamus inimesed on terved, lapsed on terved – kogu riik ja kõik ärid-asutused tuleks avada täielikult ja kogu koroonapull ära lõpetada. Kui testimine lõpetada, on pandeemia läbi.

Kui kaua laseb rahvas sellel kuritegelikult valitsusel oma agentidega sellel meditsiinipettusel veel eksisteerida?

Päevaleht tegi oma veergudel avalduse “Vaktsineerimine põhieesmärgiks”, mis justkui peaks “pandeemiale” lõpu tooma, kuigi vaktsiin ei takista nakatumist vaid väidetavalt ainult kergendab läbipõlemist. Rahvas tegi seevastu petitsiooni koroonameetmete peatamiseks, kuhu kirjutas alla üle 10 000 inimese! Need 10 000 inimest on varsti tänavatel, kui seda terrorit ei peatada.

Hando Tõnumaa

Allikad: lingid artikli sees

Foto: Christos Georghiou / Dreamstime.com +