Eestimaalaste rahulolu demokraatiaga on Euroopa keskmisest madalam, seejuures on eestikeelsete elanike rahulolu venekeelsest elanikkonna omast suurem, selgub Euroopa sotsiaaluuringust. Positiivse poole pealt selgub, et nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad Eesti elanikud peavad kõige olulisemaks väärtuseks heasoovlikkust ja seda eriti oma lähedaste suhtes. 

Võrreldes Põhjamaadega on eestlaste rahulolu demokraatiaga üsna madal, sarnanedes enim olukorraga Küprosel, Tšehhis, Poolas ja Slovakkias. Kui Põhjamaades oli keskmine hinnang demokraatia toimimisele 10-palli skaalal kaheksa, siis eestlaste keskmine hinne oli veidi üle viie.

Uuringu läbi viinud Tartu ülikooli teadlaste sõnul sõltub rahulolu suuresti riigi üldisest käekäigust. Eesti inimesed väärtustavad demokraatia juures vabasid valimisi, õiglasi kohtuid, vaba meediat ning valitsust, kes selgitab rahvale oma otsuste tagamaid.

Teiste Euroopa riikidega võrreldes iseloomustab eestimaalasi suurem otsedemokraatia tähtsustamine, rääkis Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. “Arvatakse, et see võiks olla kuidagi ka referendumite vormis või valitsus oleks inimestele hästi lähedal ja seletaks oma otsuseid,“ selgitas Ainsaar.

Eesti elanike arusaam demokraatiast hõlmab ka sotsiaalset solidaarsust. “Leitakse, et demokraatlikus riigis peab valitsus kaitsma kõiki kodanikke vaesuse eest ja võtma kasutusele meetmeid sissetulekute erinevuste vähendamiseks. Valitsuse võimet nende ülesannetega toime tulla hinnatakse siiski suhteliselt madalaks,“ nentis TÜ võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin.

Uuring näitab ka, et eesti ja vene keelt kõnelevate Eesti elanike väärtushinnangute erinevused on vähenemas: Nii eesti, kui ka vene keelt kõnelevad Eesti elanikud peavad kõige olulisemaks väärtuseks heasoovlikkust ja seda eriti oma lähedaste suhtes ning kõige vähem tähtsamaks peetakse võimu. Väärtushierarhiate võrdlus toob suurima keelerühmade erinevusena välja hinnangud saavutusele, mis tervikuna ei ole inimestele väga tähtis, kuid venekeelne elanikkond peab seda eestikeelsest elanikkonnast siiski märkimisväärselt olulisemaks.

Euroopa sotsiaaluuring (ESS – European Social Survey) on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik võrdlusuuring, mille eesmärgiks on ühiskondade arengu seaduspärasuste uurimine. 2012/2013. aasta andmestik sisaldab 24 riigi andmeid 43994 inimeselt.

Allikad: ERR, Tartu Ülikool

Uuring: European Social Survey

Foto: e-rockford.com

Toimetas Mariann Joonas