BNS vahendas, et Rahvakogu arutelupäevale on täna kogunenud umbes 300 inimest, kuigi kokku oli sinna registreeritud ligi 500 osalejat. Ärksad kodanikud on asunud kujundama seisukohta ühiskonna, poliitika ja erakondade teemal.

Tallinna Lauluväljaku ruumides kell 11 alanud arutelupäeval kujundavad osalejad seisukoha 18 küsimuses, mis puudutavad erakondade rahastamist, erakondade toimimise korraldust, valimisi, inimeste kaasatust valimistevahelisel ajal, sundpolitiseerimist ja teisi ühiskonnale olulisi teemasid.

Uuringufirma TNS Emor leidis üle Eesti kokku 551 inimest, kes avaldasid valmisolekut osaleda Rahvakogu arutelupäeval. Emor valis inimesed põhimõttel, et esindatud oleks inimesed üle Eesti, mehed ja naised oleks tasakaalus ning et tasakaalus oleks ka osalejate vanuseline jaotus. Osalemise eeltingimus oli eesti keele valdamine vähemalt suhtlustasandil.

Arutelu toimub umbes 10-liikmelistes laudkondades, kus osaleb ka neutraalne, koolituse läbinud arutelujuht. Arutelujuht ei mõjuta inimeste valikuid ühe või teise eelistuse suunas, vaid teeb teemadesse sissejuhatused ja hiljem kokkuvõtted ning jälgib, et kõik saaksid sõna ning peetaks kinni viisaka arutelu reeglitest ja ajakavast.

Osalejad saavad arutlusele tulevate teemade kohta materjalid, kus on välja toodud ekspertide hinnangud erinevate lahendusvariantide võimalikest plussidest ja miinustest. Neid arutatakse oma laudkonnakaaslastega ning valitakse seejärel nende hulgast sellised, mis osalejate meelest oleksid eelistatuimad, st annaksid rakendamisel kõige paremaid tulemusi. Sellisel moel tehtud valikut saab pidada ühiskonna informeeritud eelistuseks.

Arutelupäeva tulemusel kujundatud eelistused antakse riigikogule koos kõigi Rahvakogu veebilehel tehtud ning seejärel süstematiseeritud ja mõjuanalüüsiga varustatud ettepanekutega. Selline põhjalik info on riigikogule aluseks võimalikeks seaduse- ja muudeks muudatusteks.

Kujundatud seisukohti

Postimees vahendas, et arutelupäeval osalejad pooldasid ülekaalukalt ettepanekut, mille järgi oleks parlament kohustatud arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk, näiteks 25 000 toetusallkirja. Selle idee poolt oli 96 protsenti hääletusel osalenuid. Suurem osa inimesi toetas samuti ka ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda.

Rahvakogul osalejad said hääletada ka teemal, kas jätkata praeguse süsteemiga ja lubada riigikogu liikmetel kuuluda äriühingu nõukogudesse ning saada selle eest tasu. Praeguse süsteemi jätkamise poolt hääletas 14, nõukogudesse kuulumise keelamise poolt 110 ning nõukogudesse kuulumise lubamise, kuid tasu keelamise poolt 62 inimest.

Küsimuse peale, kas riigi osalusega äriühingu nõukogu liikme roll ja vastutus tuleks selgemalt sätestada, hääletas jaatavalt 184 ja eitavalt 28 Rahvakogu osalist.

Rahvakogu sai hääletada ka teemal, kas olulisem on parlamendisaadikutele nõukogudesse kuulumise keelamine või nende rolli täpsem määratlemine nõukogudes. Saadikute nõukogudesse kuulumise keelamist pidas olulisemaks 117 ning nõukogude liikmete rolli täpsemat määratlemist 78 hääletanut.

Ettepanekut, et pool riigieelarvest erakondade toetuseks mõeldud rahast läheks parlamendierakondadele ja pool kõigile valimistel kandideerinutele vastavalt häälte arvule toetas 87 protsenti hääletanutest.

Rahvakogul osalejad hääletasid ka ettepanekut, kas peaks muutma praegust süsteemi, mille järgi tohivad parteidele annetada vaid eraisikud. Praeguse süsteemi jätkumist toetas 78 protsenti hääletanutest.

Varjatud või juriidilise isiku erakonnale tehtud annetuse kriminaalkorras karistatavaks muutmise poolt oli 85 protsenti hääletanutest. Ettepanekut suurendada järelevalvet erakondade majandustegevuse üle toetas 86 protsenti hääletanutest ja nõukogude liikmete rolli täpsemat määratlemist 78 hääletanut.

Rahvakogul osalenutest toetas erakonna moodustamiseks vajaliku liikmete arvu vähendamist 200 inimeseni 54,9 protsenti hääletanutest. Erakonna minimaalse liikmete arvu jätmist 1000 inimesele toetas 39,7 protsenti hääletanutest. 5,7 protsenti hääletanutest toetas ettepanekut, et erakonna moodustamiseks piisaks vaid kahest inimesest, nagu kehtib kõigi ülejäänud mittetulundusühingute kohta.

Selge toetuse andsid Rahvakogul osalejad poliitilise reklaami piiramisele. 42,7 protsenti hääletanutest toetas poliitilise reklaami kuludele ülempiiri kehtestamist. Täpselt sama palju ehk 42,7 protsenti osalenutest hääletas poliitilise reklaami mahule piirangute seadmist. 13 protsenti pooldas poliitilise reklaami praegu regulatsiooni muutmata jätmist ning 1,5 protsenti pidas vajalikuks loobuda igasugustest piirangutest poliitilisele reklaamile.

Valimistel osalemiseks vajaliku kautsjoni maksmise teemal leidis suurim osa ehk 44,3 protsenti hääletanutest, et valimiskautsjon tuleks asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega. 28,9 protsenti leidis, et kautsjonit tuleks vähendada poole võrra. 26,8 protsendi hinnangul tuleks jätta kautsjonisüsteem kehtima praegusel kujul.

Rohkem kui kolmveerand Rahvakogu osalistest toetas ettepanekut langetada valimiskünnis praeguselt viielt protsendilt kolmele protsendile. Selle ettepaneku poolt oli üle 76 protsendi hääletanutest. Veidi üle 24 protsendi Rahvakogu liikmetest toetas praeguse viieprotsendilise valimiskünnise säilitamist.

Rahvakogu ei toetanud presidendi otsevalimist

Põhiseaduse muutmist ning presidendi otsevalimiste kehtestamist toetas 41,3 protsenti ning praeguse süsteemi säilitamist 58,7 protsenti Rahvakogu liikmetest.

93,4 protsenti hääletanutest toetas korra kehtestamist, et riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideeriv inimene peab sellele kohale ka asuma. Selle muudatuse eesmärk on vältida niinimetatud peibutuspartide süsteemi, kui tuntud poliitikud kandideerivad valimistel häälte kogumiseks, kuid ei kavatse sellele kohale asuda.

Suure toetuse pälvis ettepanek lihtsustada üksikkandidaatide pääsu riigikogusse. 92,5 protsenti Rahvakogu arutelupäeval osalenutest toetas ettepanekut langetada üksikkandidaadi riigikogusse pääsemise künnist ning kehtestada nende valituks osutumise künniseks 75 protsenti ringkonna lihtkvoodiks vajaliku häälte arvu. 7,5 protsenti Rahvakogu liikmetest toetas üksikkandidaatide jaoks praeguse olukorra säilitamist.

Ka toetasid Rahvakogul osalenud praegu riigikogu valimistel kehtiva kompensatsioonimandaadi süsteemi muutmist. 52,7 protsenti hääletanutest leidis, et kompensatsioonimandaadid tuleks jagada praegusest muul moel, lähtudes kandidaatidele antud häälte arvust. 38,5 protsenti leidis, et kompensatsioonimandaatidest tuleks üldse loobuda ning kõik kohad tuleks jagada valimisringkonnas. 8,8 protsenti pooldas praeguse valimissüsteemi säilitamist.

Kui soovid Rahvakoguga kaasa mõelda, siis küsimused leiad Postimehest.

Rahvakogu ettepanekud jõuavad riigikogusse teisipäeval.

Allikad: BNS, Postimees

Toimetas Õnne Puhk