Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu (EL) kohtusüsteemide tulemustabelite raportis Justice Scoreboard öeldakse Eesti kohtusüsteemi hinnates, et see toimib hästi ning selle parendamiseks erilisi soovitusi ei tehta. Eesti kohtumenetluste pikkused on raporti kohaselt 2008. ja 2010. aasta võrdluses EL-i keskmistest lühemad, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles raportile viidates, et näiteks Eesti keskmine menetlusaeg esimese astme kohtutes hagimenetlusega tsiviilasjade lahendamisel oli 2010. aastal 215 päeva, EL-is oli aga keskmise menetluse pikkuseks 284 päeva. “Samas näiteks Soomes oli samal aastal sama menetluse keskmiseks pikkuseks 259 ja Lätis 330 päeva. Haldusasjade lahendamine Eestis kestis samal aastal 146 päeva ning Euroopa Liidu keskmine menetluse pikkus ulatus 514 päevani. Kasvanud on ka Eesti kohtute jõudlus, kui 2008-2010 lahendati Eestis keskmiselt 98.99 protsenti sissetulevatest tsiviilasjadest, siis 2012. aastal ulatus see protsent juba 108-ni, ehk kohtud lahendasid rohkem asju, kui kohtutesse laekus, mis omakorda näitab kohtumenetluse kiiremaks muutumist,” lausus Pevkur.

“Ka haldusasjade jõudlus oli 2010. aastal Euroopa riikide keskmisel tasemel ning viimaste siseriiklike andmete alusel oli läinud aastal Eesti kohtute jõudlus haldusasjades 105 protsenti ehk lahendati viis protsenti rohkem haldusasju, kui samal perioodil kohtutele laekus. “Avaldatud raportis tuuakse Eesti tugevusena välja näiteks maksekäsu kiirmenetluse süsteem, mis on andnud märgatava panuse kohtumenetluste keskmiste tähtaegade lühenemisele,” sõnas justiitsminister.

Euroopa Inimõiguste Kohtu üldistest statistilistest andmetest selgub, et võrreldes teiste EL-i riikidega on Eestis tuvastatud oluliselt vähem mõistliku menetlusaja nõude rikkumisi. Kui eelmisel aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus kokku 227 sisulist otsust Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud mõistliku menetlusaja nõude kohta, siis samal aastal ei leidnud inimõiguste kohus Eesti osas ühtegi rikkumist.

Mullu lühenesid Eestis menetlusajad aasta varasemaga võrreldes enamustes kohtumenetluse liikides. Kõigi, nii lõppenud, kui ka järjekorras ootel olevate kohtumenetluste peale kokku on tsiviilasjade menetlused näiteks lühenenud 4,4 protsenti, väärteomenetlusasjad 34,1 protsenti ja kriminaalasjade menetlused pea veerandi ehk 23,4 protsendi võrra.

Menetlustähtaegade lühenemise taga on nii kohtute sisesed töö ümberkorraldused kui jõustunud seadusemuudatused.

Allikas: BNS

Foto: arbitrage.am

Toimetas Mariann Joonas