Foto: kollaaž / Canva.com

Kui sa ei küsi, siis sinu häält ei kuule keegi!

Alates koroonakriisi haripunktist 2020. aasta märtsis on Telegram tegutsenud selle nimel, et saada riigilt vastuseid küsimustele, mida massimeedia ehk “neljas võim“, kellel on väga tähtis kontrollfunktsioon, ei saa või ei taha küsida. Seetõttu võtsime ise selle funktsiooni üle ja küsisime ikkagi. Üheks selliseks ettevõtmiseks oli 22. aprillil avalikustatud “Avalik kiri Eesti vastutavatele isikutele seoses COVID-19st tingitud kriisiga“, mille me saatsime kõikidele ministritele, erakondadele, presidendile, riigikogule jne. Kuigi küsimused olid koostatud ekspertide hinnangutele tuginedes, olles kõik põhjendatud, ei suvatsenud ükski eelmainitud institutsioonidest meile vastata ning sein seisis ees ka siis, kui püüdsime avaldada “Avalikku kirja“ Eesti peavoolumeedias.

Selgus, et kohalikud uudistekanalid ei olnud ka raha eest nõus avaldama kirja ennast ega isegi kirja kodulehe aadressi (www.avalik-kiri.ee). See oli meie jaoks hämmastav, kuna me soovisime selle kirjaga aidata kaasa Eesti tervisele ja heaolule. Järgmiseks pöördusime raadiote, telekanalite ja välireklaami pakkuvate firmade poole, millest mõned olid kohe nõus „Avaliku kirja“ reklaami avaldama ja teised mitte. Kuna isegi kaks kuud pärast kirja saamist ignoreerisid Eesti vastutavad isikud meie kirja, palkasime advokaadid, kelle abiga hakkasime vastuseid nõudma. Pärast seda, kui advokaadibüroo edastas küsimused peaministrile, hakkasid ametkonnad aga mängima meie avaliku kirjaga “võimuorganite pingpongi“. Kevadise kriisi ajal eriolukorra juhiks olnud peaminister Jüri Ratas põikles meie küsimustest kõrvale ning riigikantselei suunas need Sotsiaalministeeriumile, kes omakorda suunas need kahasse vastamiseks edasi ka Terviseametile (ja vahepeal ka Tervise Arengu Instituudile), saades nii pidevalt vastamiseks ajapikendust.

Neli kuud kestnud saaga jõudis lõpuks esimesse kontrollpunkti, sest augusti teisel poolel saime lõpuks vastused kevadel koostatud küsimustele (ütleme etteruttavalt, et vastused olid mitteammendavad).

Siinkohal avaldame “Avaliku kirja“ küsimused ja Sotsiaalministeeriumi vastused ning Telegram.ee kommentaarid/ järeldused/ lisaküsimused vastustele. Selleks, et paremini kogu konteksti mõista, soovitame enne vastuste lugemist lugeda kogu avalikku kirja, sest seal eelneb küsimustele ka selgitus, millel küsimused põhinevad.

NB! Pöörame tähelepanu ka sellele, et tegu on kogu maailmas tähelepanuväärse juhtumiga, sest esimest korda vastab riiklik institutsioon koroonakriisi puudutavatele kriitilistele küsimustele. Ka Saksamaal esitas lugupeetud teadlane, Johannes Gutenbergi Mainzi ülikooli emeriitprofessor dr Sucharit Bhakdi avaliku kirja Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile, ent meile teadaolevalt ei ole sellele tänaseni vastust tulnud.

1. Kas Eesti vastutavad isikud saavad 100%-lise kindlusega välistada, et SARS-CoV2 viirus ei olnud juba enne riiklike tõkestamismeetmete käivitamist Eestis laialt levinud?

Saame lähtuda vaid laboratoorselt kinnitatud juhtude statistikast. Muid arvamusi pole võimalik kinnitada ega ümber lükata. Esimene teade teadmata põhjusega kopsupõletikust tuli Wuhanist 30.12.2019. SARS-CoV-2 laboratoorse diagnostikaga alustati Eestis 5.02.2020. Esimene proov, mis osutus positiivseks, võeti Eestis 26.02.2020. Vahemikus 5.-26.02.2020 tehti kokku 11 laboratoorset analüüsi. Esimesed kinnitatud haigusjuhud olid kõik Eestisse sisse toodud.

Telegrami kommentaar: Riik tunnistab, et “viirus“ võis vabalt Eestis laialt levida juba enne riiklike tõkestamismeetmete käivitamist.

2. Kui seda saab kinnitada, siis millistele teaduslikele teadmistele ja andmetele tuginedes?

Andmeid, mis kinnitaksid või välistaksid SARS-CoV-2 laiaulatusliku leviku enne riiklike tõkestamismeetmete käivitamist, ei ole. Selline uuring ei ole Eestis praegu plaanis, kuna see teadmine ei mõjuta otseselt praeguse COVID-19 levikuga tegelemist. Kui teistes riikides korraldatud uuringutes peaks selguma, et nakkus võis olla levinud ka varem, siis on võimalik näiteks muude uuringute raames kogutud seerumpankade alusel hinnata SARS-CoV-2 vastaste antikehade levimust enne eriolukorda. See on pigem teaduslikku huvi pakkuv küsimus.

Telegrami kommentaar: Puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas “viirus“ levis Eestis juba varasematel aastatel.

2.1. Kas ekstrapoleerimisel tehakse vahet sümptomiteta nakatunute ja tegelikult haigestunud patsientide – seega sümptomitega inimeste – vahel?

COVID-19 haiguse puhul kogutakse andmeid juhupõhiselt, ekstrapoleerimist ei toimu. See tähendab, et iga juhu kohta on olemas kliinilised ja laboratoorsed andmed ehk iga juht on põhjalikult uuritud. Siinkohal tuleb silmas pidada, et ka sümptomiteta inimesed võivad olla nakkusohtlikud, st haigus võib levida ka asümptomaatilistelt või eelsümptomaatilistelt inimestelt (https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission). Puhangu kulu modelleerimisel Eestis kasutati üksnes laboratoorselt kinnitatud juhtude andmeid.

Telegrami kommentaar: Riigi (Sotsiaalministeeriumi) poolt antud link, mis peaks tõestama, et viirused levivad ühelt inimeselt teisele, tegelikult ei tõesta, kuidas sellise tõestuseni jõuti, sest selles artiklis puuduvad viited seda tegelikult tõestavatele allikatele. Teisisõnu, tegemist on ainult väitega. Kuna tegu on aga väga kriitilise ja olulise väitega, siis kutsume üles Eesti riigi vastutavaid isikuid avaliku ja teadusliku katsega tõestama siinsamas Eestis, et viirus levib inimeselt inimesele. Sellise katse tegemine tänapäeval peaks olema imelihtne. On äärmiselt oluline teha see katse Eestis ja avalikult, et vältida katsega manipuleerimist ja välistada võimalikke huvidekonfliktidega välisorganisatsioone.

Kokkuvõtteks: riik pole esitanud mitte ühtegi asitõendit, et “sümptomiteta“ terved inimesed oleksid kellelegi ohtlikud (või et viirus üldse kandub üle inimeselt inimesele).

Lisamärkus: Eestis tehtava avaliku teadusliku katsega soovime ka, et tõestataks, et viirus saab levida ühelt liigilt teisele (nt nahkhiirelt inimesele).

2.2. Kas ainuüksi positiivse COVID-19 testi andnud inimeste arvu nimetamine ei ole valeinfo jagamine ja elanikkonna eksitamine?

Avaldatud andmed on kättesaadavad www.koroonakaart.ee ning https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik. Andmeid avaldatakse nii positiivsete kui ka negatiivsete testide kohta.

Telegrami kommentaar: Küsimust eirati ja seega on see küsimus vastamata. Võttes arvesse seda, et isegi ametlike andmete põhjal on võimalik testi eksimus-koefitsient kuni 1,8%, st 100 000 testi puhul 1800, võib rahval tekkida arvamus, et see on sihilik valeinformatsioon valitsuse poolt. Seda oleks mõistlik vältida.

3.1. Missugune on praegune intensiivraviosakondade koormatus diagnoositud COVID-19 patsientidega võrreldes teiste koroonaviiruse nakkustega, ja missugusel määral arvestavad Eesti vastutavad isikud neid andmeid oma edasiste otsuste tegemisel?

Vastuse koostamise hetkel on intensiivraviosakondades COVID-19 haiguse leviku tõttu intensiivravi vajavate patsientide osakaal madal. Informatsiooni intensiivraviosakondade hõivatuse kohta on avalikkusele jagatud jooksvalt, kogu perioodi jooksul. Perioodil 27.02- 23.07.2020 hospitaliseeriti kokku 380 inimest ning intensiivravil viibijate arv muutus pidevalt. Intensiivravi voodikohtade hõivatusel on otsene seos tervishoiusüsteemi toimepidevuse ja võimekuse tagamisega. Intensiivravi voodikohtade hõive nii COVID-19 kui ka teiste haiguste ja traumade tõttu, kus patsient vajab seisundist lähtuvalt intensiivravi, on oluline indikaator tervishoidu puudutavate otsuste tegemisel (sh plaanilise ravi ümberkorraldamine, tervishoiupersonali küsimused jne).

Telegrami kommentaar: Riik tunnistab, et intensiivravi vajavate patsientide osakaal on madal. Kus on see pandeemia, millest jutt käib?

Lisaküsimused:

Kas on teada, kui paljud planeeritud operatsioonidest ja meditsiinilistest uuringutest Eestis tühistati või lükati edasi seoses koroonakriisiga?

Millise aja jooksul jõutakse kõik need protseduurid järele teha?

3.2. Kas eelnimetatud uurimust on seniste plaanide tegemisel arvestatud? Ka siin peab loomulikult kehtima põhimõte: diagnoositud tähendab, et viirusel on patsiendi haigusseisundis oluline tähtsus, ja varasematel haigustel ei ole märkimisväärset rolli.

Jääb ebaselgeks, millist uurimust täpsemalt mõeldakse. Üldjuhul ei tehta plaane ja otsuseid vaid ühe uurimuse põhjal, vaid arvestatakse jälgitavate andmete aegridade muutustega, süstemaatiliste või metanalüüsidega, rahvusvaheliste ja siseriiklike riskihinnangutega. COVID-19 haiguse levikust tingitud kriisi ajal lähtuti ECDC ja WHO riskianalüüsidest ning – hinnangutest ja olukorrast Eestis.

Telegrami kommentaar: Eesti riik toetub rahvusvaheliste organisatsioonide riskianalüüsidele ja olukorrale Eestis, kuid eelmises punktis tunnistati, et Eestis mingit pandeemiat polnud.

3.3. Kas eksisteerib õhutemperatuur, millest alates SARS-CoV-2 ei ole enam nakkusohtlik? Ja kui nii, siis kas ideed suvisest karantiinist on õigustatud?

Õhutemperatuur, millest alates SARS-CoV-2 hävib, on kirjanduse põhjal 60–90 ⁰C (https://www.who.int/publications/i/item/water-sanitation-hygiene-and-waste-managementfor-the-covid-19-virus-interim-guidance). Karantiini või liikumispiiranguid kehtestatakse vastavalt vajadusele, lähtudes epidemioloogiliste uuringute tulemustest ning nakkushaiguse epidemioloogilise leviku ohu hinnangust.

Telegrami kommentaar: Täname vastuse eest! Sotsiaalministeerium kinnitab siinkohal seni libainfoks sildistatud seika, et hetkel kardetud koroonaviirus hävib saunas, seega ei peaks saunas käies viiruse levikut kartma. Ometi on Delfi faktikontroll viiruse saunas hävimise libainfoks nimetanud. Et aga Delfi on paljude inimeste jaoks tõese info kants, oleks kasulik omavahel vastuolulise info määra vähendada ja Delfil uudist parandada. 

4.1. Kas Eestis on olemas ametlikud andmed selle kohta, kas vähemalt tagantjärele on haiguslugusid kriitiliselt analüüsitud, et teha kindlaks, mitu surmajuhtumit on viirus tegelikult põhjustanud?

Tervise Arengu Instituudi juures tegutseb surma põhjuse seaduse § 32 ja surma põhjuste registri põhimääruse alusel surma põhjuste register (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122018015?leiaKehtiv; https://www.riigiteataja.ee/akt/113072018009?leiaKehtiv).

Alates 31.07.2020 avaldab Tervise Arengu Instituut tervisestatistika- ja terviseuuringu andmebaasis käesoleva aasta esialgsed surmapõhjused haigusrühmade (sh COVID-19 ja gripp) ja soo kaupa.

Surma põhjuste registri andmetel oli 2020. a esimesel poolaastal 63 juhtu, mil surma algpõhjus oli COVID-19. Lisaks on ühel juhul märgitud COVID-19 muu surma soodustanud olulise seisundina. Surma algpõhjus on haigus, tüsistus või vigastus, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada. Üksikute surmaga lõppenud haigusjuhtude analüüs toimus juba kriisi ajal ning sellest tulenevalt täpsustati surma põhjuste määramise juhendeid arstidele. Plaanis on haiguslugude põhjal kõigi nende surmajuhtude põhjalik analüüs, kus COVID-19 oli surma algpõhjus, et täpsustada COVID-19 haiguse roll surmas.

Telegrami kommentaar: Riik plaanib teha surmajuhtude põhjaliku analüüsi, kuid ei täpsustata, millal see tehakse ja kuidas, arvestades, et tõenäoliselt on surnud inimesed juba maha maetud ja seega pole võimalik teha lahkamisi. Kokkuvõttes pole nädalaid tuvastatud mitte ühtegi COVID-19st tingitud surmajuhtumit. 2020. aasta 31. augusti seisuga on ametlikult Eestis registreeritud 64 “koroonasurma“. Kas inimesed enam ei sure COVID-19sse, surnuid enam ei testita postuumselt või ei märgita koroonaviirust enam nii kergekäeliselt surmapõhjuseks?

4.2. Mitu lahkamist on Eestis üheselt kinnitanud, et surma põhjuseks oli SARS-CoV-2 viirus?

Surma põhjuste registri andmetel ei toimunud ühegi eelpool nimetatud 63 juhu puhul lahangut, kui COVID-19 oli surma algpõhjus. Kõigil nendel juhtudel kinnitati COVID-19 nakkus laboratoorselt.

Telegrami kommentaar: Eestis pole tehtud mitte ühtegi lahkamist ning ei täpsustata, kas lahkamisi tehakse. Teadaolevalt on Euroopas ainsa arstina koroonaviiruse kriisi ajal lahkamisi teinud Saksamaal Hamburg-Eppendorfi Ülikooli (UKH) Kohtumeditsiini Instituudi direktor Klaus Püschel ning tema uuringute kohaselt ei surnud mitte ükski koroonasildi otsa ette saanud patsient tegelikult koroonaviirusesse. 

Meditsiiniliselt õige surma põhjuse kindlakstegemiseks ja sugulaste turvalisuse tagamiseks tuleks teha lahkamised ning surmatunnistusi ei tohiks välja anda, toetudes ühekordsele COVID-19 testile. Seda enam, et on olemas ka muid tõsiseid haigusi ja lisaks Sars-CoV-2-le on olemas märkimisväärne arv teisi viiruseid, millel kõigil oleks võinud olla haiguse käigus ilmne roll.

4.3. Kas Eesti vastutavad isikud on järginud lihtsalt üldist COVID-19 nakkuse kahtlustamise trendi?

Küsimus jääb ebaselgeks. Surmaandmeid koguti kinnitatud haigusjuhtude kohta. Juhul, kui ei olnud teada, kas isik oli COVID-19 positiivne või mitte, võeti proov post mortem. COVID-19 haigusjuhtude statistika aluseks on kindel juhudefinitsioon.

Telegrami kommentaar: Jutt käib proovist, mille puhul viidatakse ilmselt PCR-testile. Selle testi looja Kary Mullis on tunnistanud, et seda testi ei tohiks kasutada nakkusviiruste tuvastamiseks. Lisainfot koroonatesti veamäärast saab lugeda meie “Avalikust kirjast“ nr 2, mis on hetkel koostamisel.

4.4. Kas Eesti vastutavatel isikutel on kavas jätkata ilma kriitikata samasugust kategoriseerimist nagu teistes riikides?

Küsimus jääb ebaselgeks. Terviseamet lähtus andmete kogumisel ja avaldamisel ECDC ja WHO juhistest. Kliinilised ravijuhendid ja patsientide käsitlusjuhendid koostati Eesti olusid arvestades.

Telegrami kommentaar: Vastus kirjeldab, kuidas tegutses Terviseamet minevikus, aga meie küsimus oli suunatud tulevikuplaanidele.

4.5. Kas Eestis on varasemate haigusteta patsiente, kelle puhul on tõestatud, et SARS-CoV-2 viirus on AINUS võimalik surmapõhjus?

Sageli on surma põhjuseks rohkem kui üks haigus/seisund (mis kõik märgitakse surmateatisele), nii on ka COVID-19 tõttu surnud patsientide puhul. 13 juhul on lisaks COVID-19 haigusele märgitud surma põhjuse teatisele ainult kopsupõletik, hingamis- või südamepuudulikkus, teistel juhtudel oli kõigil märgitud ka muud surma soodustanud olulised seisundid (näiteks kaugele arenenud pahaloomuline kasvaja, diabeet, südame isheemiatõbi jt).

Telegrami kommentaar: Eesti ametiasutused registreerisid 64 surma. Ainsa tõendina tuuakse välja Covid-19 test. 13 juhul oli tegemist kopsupõletiku klassikalise haiguspildiga. Pneumoonia on lõppkokkuvõttes bakterite, seente ja erinevate viiruste koosmõju. Iga kopsupõletikuga võivad kaasneda erinevad koroonaviiruse tüved. COVID-19 testid ei ole võimelised eristama erinevaid olemasolevaid koroonaviiruse tüvesid. Kopsupõletikuga võib kaasneda ligikaudu 16 erinevat viirust, kuid nende suhtes mainitud 64 inimest ilmselt ei testitud. Saab leida vaid seda, mida otsitakse.

Kas Terviseamet suudab välistada, et need 13 inimest võisid saada kopsupõletiku teiste viiruste – nagu näiteks adenoviiruste, gripiviiruste, paragripiviiruste – tüsistusena? Seetõttu pole tõestatud, et need 13 inimest surid SARS-CoV-2-sse.

Samuti oli 64 surnust 51 inimesel varasemad rasked haigused ja mõned neist said positiivse vastuse postuumselt. Mida see tähendab?

Näide: erinevaid haigusi kogev patsient on haigla palliatiivravi osakonnas olnud juba nädalaid ning lõpuks ta sureb. Talle tehakse postuumne Covid-19 test, mis osutub positiivseks. Vastavalt Eesti vastutavate isikute kirjeldusele kuulub ta 51 surnu statistikasse. See on väga kaugel meditsiinilisest teadusest. Puudub teave selle kohta, kui palju neist surnutest testiti postuumselt.

Tuleb ka küsida, kas inimesed surid esmasesse või sekundaarsesse kopsupõletikku? Seda eristatakse nii: kui terve inimene haigestub kopsupõletikku ilma eriliste riskiteguriteta, võib rääkida esmasest kopsupõletikust. Seevastu on sekundaarsel kopsupõletikul eelsoodustav tegur või haigust käivitav sündmus (riskirühmad).

Puudub teave ka selle kohta, kas tulemuse kinnitamiseks testiti neid 64 inimest kaks korda.

Kuna lahkamisi pole tehtud, jääb see meditsiiniliselt ja teaduslikult kinnitamata numbriks.

Võimalus teaduslikult õiget pilti saada on raisatud – kas tahtlikult?

4.6. Kuidas teevad Eesti vastutavad isikud vahet koroonaviirusest tegelikult põhjustatud surmadel ja surmahetkel juhuslikul viiruse olemasolul või näiteks peaaegu samasuguste sümptomitega gripist või tavalisest pneumooniast (kopsupõletikust) tingitud surmajuhtumitel?

Surma põhjuse teatise täidab arst. Surma algpõhjus määratakse surma põhjuste teatisesse kogutud info põhjal surma põhjuste registris vastavalt WHO juhistele: https://icd.who.int/browse10/Content/statichtml/ICD10Volume2_en_2019.pdf. Lisaks on kõigil, kelle surma algpõhjuseks on COVID-19 haigus, olemas ka vastav laboratoorne analüüsivastus.

Telegrami kommentaar: WHO ennustas, et 3% positiivsetest COVID-19 juhtumitest lõppevad surmaga. Reaalsuses on see arv mitu korda väiksem. Miks endiselt usaldatakse WHOd?

5.1. Kuidas arvutavad Eesti vastutavad isikud koroonaviiruse letaalsust Eestis?

Letaalsuse arvutamiseks on olemas vastav metoodika: surmajuhud jagatuna haigusjuhtudega.

Telegrami kommentaar: Matemaatiline võrrand on lihtne ja mõistetav, aga tundub, et mitte ühelgi kriisi haldaval inimesel polnud kalkulaatorit käepärast. Meil on hea meel aidata. Eesti ametliku „Koroonaviiruse andmebaasi“ kohaselt on 2020. aasta 31. augusti seisuga COVID-19sse surnud 64 inimest. See viib 148 131 testitud inimese juures, kellest 2375 said positiivse testitulemuse, suremuse madalamale kui 0,043%. Kui lahutada veel need eelmainitud 51 juhtumit, siis saame tulemuseks 0,008%! Ja kõigist tehtud testidest on vaid 1,6% positiivsed (ja mitte kõik neist ei ole seetõttu veel haiged!). Seega, mis pandeemiast või esimesest lainest käib jutt?

Muidugi WHO loogika järgi arvutades võetakse arvesse vaid positiivsed testitulemused ning nendest moodustavadki surmad ca 2,69% ning tegu on kohe tapjaviirusega. Kui aga võrrelda surmade arvu kogu riigi elanike arvuga (1 328 976) – sest olgem ausad, tundub ju loogiline, et kõik, kes on haiged, ei käi testimas ja kõik kes on terved, võivad siiski anda positiivse tulemuse – siis saame suremuse määraks 0,0048%…

Sellele kõigele lisaks ei ole meil tõendeid, et ka see 0,043% või 0,0048% oli põhjustatud COVID-19st, sest lahkamisi ei ole tehtud. 

5.2. Mille alusel tuvastavad Eesti vastutavad isikud koroonaviiruse suuremat letaalsust võrreldes gripiga?

Gripi puhul kasutatakse suremuse näitajat, mis on surnute arv 100 000 elaniku kohta.

Telegrami kommentaar: Grippi sureb igal aastal palju rohkem inimesi kui koroonaviirusesse (gripi üldlevinud ametlik suremuse määr on ca 0,1% – kui koroonaviiruse suremust “esimese laine” ajal arvutada sama valemi järgi, saame protsendiks 0,065).

5.3. Missugustel andmetel ja teaduslikel alustel põhinevad küsimustele 5.1 ja 5.2 antud vastused?

Tegemist on üldtunnustatud epidemioloogia põhitõdedel baseeruvate näitajatega, mis on rahvusvaheliselt kasutusel.

Telegrami kommentaar: Täname vastuse eest.

6.1. Kas alates koroonaviiruse tõkestamise meetmete rakendamisest jälgitakse Eestis ka elanikkonna suitsiidi näitajaid?

Sotsiaalministeerium jälgis juba enne ja jälgib ka praegu mitmeid erinevaid näitajaid, sh suitsiide. Enesetappude arv Eestis on aastate jooksul vähenenud ning ka 2020. a esimese poolaasta statistikast lähtudes on praegune suitsiidide arv madalam kui eelmise aastal samal perioodil. Eesti suitsiidinäitaja on siiski jätkuvalt kõrge. Seoses COVID-19 haigusega on oluline arvestada, et vaimse tervise probleemid ei avaldu koheselt, vaid teatud ajalise nihkega.

Telegrami kommentaar: Kas riik võtab vastutuse, kui selgub, et koroonakriisi ettekäändel tehtud piirangud jne põhjustavad tagantjärele rohkem enesetappe, kui “viirus“ ise?

6.2. Missuguseks hindavad Eesti vastutavad isikud koroonaviiruse vastaste meetmete mõju elanikkonna tervise halvenemisele?

Vastavad teadusuuringud on hetkel käimas. Näiteks Tallinna Ülikoolil on käsil uuring „Eesti elanike vaimne tervis ja heaolu eriolukorra ja COVID-19 pandeemia ajal“. Tervise Arengu Instituudil on käimas Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, mille koondtulemused selguvad 2021. aasta kevadel. Eesti Teadusagentuur rahastab RITA programmi raames Eesti rahvastiku vaimse tervise baasandmestiku kogumist ja seire süsteemi loomist (https://www.etag.ee/uritus/rita-1-vaimse-tervise-uuringu-tahtaeg/) ning tegevuspiirangute ja sotsiaalse ning majandusliku mõjuga seotud uuringut (https://www.etag.ee/algab-konkurss-viirusekriisi-sotsiaal-majandusliku-moju-ningkriisimeetmete-tohusust-hindava-uuringu-labiviija-leidmiseks/).

Telegrami kommentaar: Vastus on arusaadav, kuid siin üks link ei toimi.

6.3. Kas Eestis peatatakse koroonaviiruse vastased meetmed, kui suitsiidide arv ületab tegelikult koroonaviirusest põhjustatud surmade arvu?

Suitsiidide ennetamine on üks riiklikke prioriteete ning ennetustöö toimub igapäevaselt.

Telegrami kommentaar: Küsimusele ei vastatud!

7.1. Kas Eesti vastutavad isikud on kursis WHO pandeemia häiretasemete kvalitatiivse muutmisega?

WHO teavitas muudatusest kõiki osapooli, keda muudatus puudutas.

Telegrami kommentaar: Jutt käib sellest, et 2009. aasta mais – seagripi alguses – muutis WHO oma häiretasemete kriteeriume ja kustutas oma pandeemia definitsioonist kaks olulist kriteeriumit. Tuleks üle täpsustada, kuidas riik suhtub sellesse, et WHO võib enda suva järgi teha muudatusi, mis lubavad varasema talvise gripihooaja lihtsalt ümber nimetada pandeemiaks!

7.2. Millal tehti riiklikus pandeemia tegevuskavas vastavad kohandused?

2011. aastal koostati Sotsiaalministeeriumi poolt epideemia hädaolukorra lahendamise kava vastavalt kehtinud nõuetele. 2017. aasta hädaolukorraseaduse muudatusega koostati uus hädaolukorra lahendamise plaan, mis keskendub tervishoiusündmusele, sh epideemia, ja selle lahendamisele.

Telegrami kommentaar: Kas Sotsiaalministeerium plaanib epideemia hädaolukorra lahendamise kava ümber muuta nüüd, kui on ilmselge, et koroonakriis oli globaalne valehäire? Ja kas on olemas väljumisplaan, et rakendatud valehäirest kiiremas korras väljuda?

7.3. Missuguseid kvalitatiivseid muutusi ja kohandusi tehti?

2011. aastal koostatud hädaolukorra lahendamise plaani muutmisega jagati kohustused pädevate asutuste vahel. 2017. aastal koostatud hädaolukorra lahendamise plaan hõlmab erinevaid tervishoiusündmuseid, sh epideemiat. Hetkel on plaan uuendamisel, tuginedes COVID-19 haigusest tingitud kriisi kogemustele.

Telegrami kommentaar: Mis on need pädevad asutused? Juhime tähelepanu sellele, et Eestis valehäire ja lockdown’i väljakuulutanud riiklikud institutsioonid tunduvad olevat pädevad ainult WHO juhtnööride jälgimisel, kuid sellega asi piirdub.

7.4. Missugune on Eesti vastutavate isikute arvamus selle kohta, et WHO võib välja kuulutada pandeemia kõrgeima häiretaseme, ilma et liikmesriikides oleks inimeste elu ja tervis ohus?

WHO lähtub otsuste tegemisel reaalsest olukorrast liikmesriikides ning konsulteerib tavapäraselt enne otsuste vastuvõtmist ka ekspertidega. Pandeemia väljakuulutamine on tehniline termin ning see ei ole riikide jaoks õiguslikult siduv. Iga riik otsustab riigisisesed meetmed ja piirangud ise.

Telegrami kommentaar: Kui iga riik otsustab riigisisesed meetmed ja piirangud ise, siis miks toetutakse niivõrd palju siiski WHO-le, nagu siin dokumendis välja toodud vastustest lugeda saab?

7.5. Kas selles osas ei oleks vaja teha rahvusvahelisel tasemel korrektuure?

Nagu viitasime, ei ole WHO hinnangutel õiguslikult siduvat mõju riikidele.

Telegrami kommentaar: Täname veelkord ausa vastuse eest.

8.1. Kas Eesti vastutavad isikud olid teadlikud üritusest “Event 201 – Pandemic Exercise“? Sotsiaalministeeriumi ega Terviseameti vastutavad ametnikud nimetatud üritusest teadlikud ei olnud.

Telegrami kommentaar: See on ere punane tuli! Sotsiaalministeerium ja Terviseamet kui pandeemiast tuleneva eriolukorra vastutajad peaksid ennast kurssi viima “Event 201“ nimelise sündmusega ja andma oma kommentaarid. Meie hinnangul on tegemist kõige ehedama plaanitud pandeemia simulatsiooniharjutusega, mis juhuslikult leidis aset loetud kuud enne “päris pandeemiat“.

8.2. Kas Eestist osales vastutavaid isikuid õppusel või aruteludel? Palun nimetada osalejate nimed.

Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad ei ole mainitud õppusel ega aruteludel osalenud.

Telegrami kommentaar: Palun nimetage Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad, kes tagantjärele viivad ennast kurssi eelnimetatud õppusega.

8.3. Kas nimetatud õppuse tulemused mõjutasid hiljem tehtud otsuseid. Kui jah, siis milliseid otsuseid?

Vt punkti 8.2 vastus.

Telegrami kommentaar: Tuleme tagasi selle küsimuse juurde, kui Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad on ennast kurssi viinud sündmusega “Event 201“.

8.4. Kas Eesti vastutavate isikute jaoks on tegemist juhusega, et vahetult pärast seda õppust puhkes koroonapandeemia?

Nakkushaiguste puhangud on sageli väga raskelt prognoositavad või ootamatud ning seetõttu võivad epideemiad puhkeda väga kiiresti. Sotsiaalministeeriumil ja Terviseametil puudub igasugune alus arvata, et COVID-19 pandeemia võiks olla seotud nimetatud õppusega.

Telegrami kommentaar: Jääb mulje, et Sotsiaalministeeriumil ja Terviseametil puudub pädevus sellistele küsimustele vastamiseks, kuna nad ei ole võtnud vaevaks end sellel sündmusel toimunuga kurssi viia.

9.1. Missuguse hinnangu annavad Eesti vastutavad isikud WHO sõltumatusele?

WHO on 194 liikmesriigiga Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni all-organisatsioon, kuhu on koondunud maailma tervisevaldkonna oluline osa ekspertiisist ning kus üheks oluliseks põhimõtteks on tervisepoliitika tõenduspõhisus. Eesti kuulub WHOsse alates aastast 1993. Meil pole alust kahelda WHO sõltumatuses.

Telegrami kommentaar: See on järjekordne häirekell! Kuna mitmed tuntud arstid, vilepuhujad ja isegi riigitöötajad on WHO sõltumatuse osas olnud väga kriitilised, siis tekib küsimus, kas Eesti riigi vastutavad isikud ise on sõltumatud selle kriisiga seonduvates otsustes? Me võime esialgu oletada, et Eesti riik pole tõesti kursis WHOd ümbritsevate skandaalide, manipulatsioonide ja vandenõudega, aga sellisel juhul peaks Eesti vastutavad isikud end kohe nende teemadega kurssi viima. Vastasel juhul tekib kahtlus Eesti riigi vastutavate isikute pädevuses ja usaldusväärsuses.

9.2. Missugustele sõltumatutele nõustajatele tuginevad Eesti vastutavate isikute analüüsid? Palun nimetada nõustajate nimed.

Jääb ebaselgeks, milliseid analüüse ja nõustajaid täpsemalt mõeldakse. COVID-19 haiguse levikust tingitud kriisi lahendamisega tegelesid mitmed ametkonnad ja eksperdid, sh arstid ja teadlased.

Telegrami kommentaar: Nagu juba ka eelpool selgeks sai, siis Eesti vastutavate isikute analüüsid ei tugine sõltumatutele nõustajatele.

9.3. Kui kaasati huvide konfliktideta nõustajaid, siis missugused olid nende hinnangud koroonaviirusele?

Jääb ebaselgeks, millistest nõustajatest käib jutt. Terviseamet lähtus oma hinnangutes ECDC ja WHO avaldatud riskihinnangutest ja juhudefinitsioonist ning epidemioloogilisest olukorrast Eestis.

Telegrami kommentaar: WHO puhul on õhus selge huvide konflikt, näitena võib välja tuua kümne aasta taguse seagripipuhangu fiasko, mille on väga hästi kokku võtnud ARTE dokfilm “Hirmu ärakasutajad ehk kuidas seagripist sai äri“. Jättes kõrvale isegi seagripi fiasko, eksis WHO tehniliselt täielikult viimatise nn pandeemia häirega ja tegutses demonstratiivselt kõigest farmaatsiakartellide lobi- ja müügihuvidega.

Vaata filmi siin: https://www.telegram.ee/maailm/arte-dokfilm-hirmu-arakasutajad-debatt-a-gripiviirusest-ehk-kuidas-seagripist-sai-ari-2009

9.4. Kui ei ole kaasatud huvide konfliktideta nõustajaid, siis kuidas tagasid Eesti vastutavad isikud, et meditsiinilised andmed ja soovitused olid vabad huvide konfliktidest?

Terviseamet kaasas kriisi lahendamise protsessi kõikide tervishoiuasutuste ja asjakohaste erialaühenduste esindajaid. Eesti juhendid ja soovitused põhinesid Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse juures tegutseva teadusnõukoja ekspertiisil. Samuti arvestati ECDC ja WHO hinnanguid ja analüüse.

Telegrami kommentaar: vt 9.2

9.5. Millal said Eesti vastutavad isikud esimest korda teada võimalikust koroonaviiruse pandeemiast?

30.12.2019 sai Terviseamet esimese teabe teadmata põhjusega kopsupõletiku juhtude esinemisest Wuhanis.

Telegrami kommentaar: Täname vastuse eest!

9.6. Missugustest allikatest pärinevad need andmed ja missugustel teaduslikel väidetel need põhinevad?

Teate teadmata põhjusega kopsupõletiku juhtude esinemisest sai Terviseamet pädeva asutusena riikidevahelise kiirteavitamise süsteemide kaudu, mida kasutatakse riikidevaheliseks piiriülestest terviseohtudest teavitamiseks.

Telegrami kommentaar: Täname vastuse eest! Samas tekib vägisi küsimus, kas Terviseamet vahel suhtub mõnda informatsiooni skeptiliselt ka, võttes arvesse huvide konflikte, mis WHOd ja teisi sarnaseid organisatsioone ümbritsevad.

Lõpetuseks

Kuna Sotsiaalministeeriumi vastused on suures osas mitteammendavad, siis oleme praegu koostamas uut “Avalikku kirja“, millega soovime algatada laiemat avalikku arutelu ja analüüsi nn koroonakriisi käigus tehtud otsuste ja nendest tulenevate laastavate tagajärgede üle.

Head lugejad, oleme alati valmis arvesse võtma ka teie ideid ja ettepanekuid.

Küsimustele vastas sotsiaalministeeriumist Agris Koppel, Tervisesüsteemide arendamise osakonna juhataja

Telegram.ee poolt kommenteerisid Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

Hoia end edasiste sündmustega kursis Telegram.ee-s või lehel www.avalik-kiri.ee.