Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas täna seadusemuudatused, mis annavad jõustumisel Eestis esimest korda rahvale õiguse esitada otse riigikogule küsimuste arutamiseks ja seaduste algatamiseks või muutmiseks kollektiivseid ettepanekuid, vahendas BNS.

Seadusemuudatused panevad parlamendile kohustuse nõuetekohaselt vormistatud ettepanekud päevakorda võtta ja menetleda. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe ja eelnõu autori Rait Maruste sõnul tuleks rahvale lisaks valimisõigusele tagada laiemad, otsesemad ja vahetumad võimalused – Eesti avalikus elus ja võimu teostamises osalemiseks ning luua seeläbi alus suurema usalduse ja kaasatuse tekkimiseks.

Seadustega on seni rahvale kõrgeima riigivõimu otseseks teostamiseks antud kaks peamist viisi – valimised ja rahvahääletus. Lisaks on igaühel õigus pöörduda saadiku või riigikogu poole märgukirjaga ning vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha algatusi omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Riigi tasandil puudus rahva kaasarääkimise õigustes seni vahelüli – kollektiivne pöördumine –, mida mujal tuntakse ka petitsiooniõigusena. Selle mõiste seadustesse viimiseks tuleb muuta kaht seadust – märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust ning riigikogu kodu- ja töökorra seadust.

Kollektiivsele pöördumisele tuleb koguda 1000 allkirja

Kollektiivse pöördumise riigikogule esitamiseks tuleb eelnõu kohaselt koguda sellele vähemalt 1000 toetusallkirja. Elektroonilise või kirjaliku allkirja võivad anda kõik 16-aastaseks saanud Eesti kodanikud ja alalise elamisloaga Eesti elanikud. Teiseks nõudeks on, et pöördumine peab sisaldama selgituse, miks olemasolev regulatsioon ei rahulda ning konkreetset ettepanekut kehtiva regulatsiooni muutmiseks. Kusjuures lisada tuleb vähemalt kolm lehekülge pikk põhjendus muudatuse vajaduse kohta.

“Kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks riigikogule rahvaalgatuse korras esitatava ettepaneku tegemisel tuleb lisaks silmas pidada, et riigikogu saab menetleda ja arutada üksnes enda pädevusse kuuluvaid ettepanekuid,” täpsustas Rait Maruste.

Riigikogu juhatus peab 30 päeva jooksul otsustama, kas kollektiivne pöördumise vastab vorminõuetele ning suunama selle siis asjaomasesse komisjoni. “Kui pöördumisele ei ole lisatud piisavat põhjendust selle kohta, miks olemasolev olukord vajab muutmist ja kuidas ettepanek olukorda parandaks – näiteks kui pöördumine jääb üksnes loosungi “Muuta elekter odavamaks!” tasandile –, siis on riigikogu juhatusel õigus pöördumine kontaktisikule tagastada puuduste kõrvaldamiseks,” märkis Maruste.

Rahvaalgatust seadustava eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka liikumise Rahvakogu ettepanekutega.

Saksamaa Bundestag viis 2011. aastal läbi uuringu, mille tulemuste kohaselt on 29 Euroopa riigis mingil kujul olemas parlamendipetitsiooni süsteem ja 20 riigis on rahval võimalus otse pöörduda palvega parlamendi poole.

Allikad: BNS, ERR

Foto: cvc.ie

Toimetas Ksenia Kask