Foto: Ralph / Pixabay. Vaata hääletustulemusi SIIT.

Riigikogus läbis kolmanda lugemise järgmise aasta riigieelarve, mille poolt hääletas 56 riigikogu liiget. Vastu hääletas 29, 5 ei hääletanud ja 11 saadikut puudus. Riigieelarve toob kaasa ka mitu maksumuudatust, sealhulgas kehtestatakse lai julgeolekumaks, mis koosneb kolmest komponendist: 1. juulist 2025 tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra 24 protsendini ning 2026. aastast hakkab kehtima kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtete kasumile. 

“Eelnõu kohaselt peaks see nn laiapõhjaline julgeolekumaks kehtima 2028. lõpuni. Näidake mulle inimest, kes reaalselt usub, et alates 2029. aasta 1. jaanuarist langetatakse tulu- ja käibemaks tagasi eelnevale tasemele,” küsib oma Facebooki lehel maksutõusude vastu hääletanud Riigikogu liige Varro Vooglaid.

Tuletame siis aga meelde, millised maksu- ja aktsiisitõusud on 2025. aastaks ette nähtud.

👉 Kui praegu on tulumaksumäär 20 protsenti, siis alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb tulumaks nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele 22 protsendini.

👉 2026. aastast lisandub sellele veel kaks protsenti niinimetatud julgeolekumaksu, mida sotsiaalkindlustusamet peab kinni alates esimesest eurost ning seda ka kõikidelt riiklikelt pensionidelt, vanemahüvitistelt või muudelt väljamaksetelt.

👉Ka äriühingute kasumit plaanib riik hakata kahe protsendiga maksustama alates 2026. aastast.

👉 Seni on juriidiliste isikute regulaarselt tehtud kasumijaotused olnud maksustatud 14-protsendilise määraga, kuid järgmisest aastast madalam tulumaksumäär kaotatakse, mis tähendab, et alates jaanuarist tehtud kasumijaotusi maksustatakse 22-protsendilise määraga. Tõuseb ka krediidiasutuste avansiline tulumaksu määr, mis seni oli 14 protsenti ja on järgmisest aastast 18 protsenti.

👉 Käibemaks ei muutu kohe aasta alguses, vaid suvel – 1. juulist tõuseb see kahe protsendipunkti võrra 24 protsendini.

👉 Majutusteenustele seni kehtinud üheksaprotsendiline maksumäär kaob juba aasta algusest ning edaspidi on nende käibemaks 13 protsenti. Ka meediaväljaannetel tuleb viieprotsendilise käibemaksu asemel hakata arvestama üheksaprotsendilise käibemaksumääraga.

👉 1. jaanuarist hakkab kehtima automaks, mis ametlikult kannab mootorsõidukimaksu nime. Seda tuleb tasuda kõikide liiklusregistris registreeritud sõidukite eest, kuid maksumäär sõltub mitmest tegurist: baassumma on 50 eurot, ülejäänu arvutatakse aga CO2 ja kogumassi põhjal.

👉 Lisaks tekib ka kohustus maksta sõidukit esimest korda registreerides registreerimistasu.

👉 Muutub ka maamaks. Järgmisel aastal on elamumaa maksimaalne maksumäär senise 0,5 protsendi asemel üks protsent maa maksustamishinnast. Äri- või tootmismaa maksimaalseks maksumääraks saab ühe protsendi asemel kaks protsenti.

👉 Tõus ootab aktsiisegi. Bensiiniaktsiis, mis on püsinud 2018. aastast muutumatuna, hakkab järgmisel neljal aastal viis protsenti aastas kerkima. Järgmisel aastal tõuseb aktsiisimäär 1. juulist ning muudatuse mõju koos käibemaksutõusuga on 6,3 senti liitri kohta.

👉 Lisaks juba seadustatud alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aasta jaanuaris pidanuks alkoholiaktsiis lisaks veel viie protsendi võrra tõusma ka tuleva aasta juulis ja ülejärgmise aasta jaanuaris, nii et kummalgi aastal oleks aktsiisitõus kokku 10 protsenti.

👉 Eelmisel nädalal muutis rahanduskomisjon siiski ootamatult meelt ning otsustas piirikaubanduse kasvu põhjenduseks tuues, et järgmise aasta juulisse plaanitud viieprotsendiline alkoholiaktsiisi tõus jääb ära. 2026. aasta 1. jaanuaril tõuseb alkoholiaktsiis siiski 10 protsenti. Hääletusele jõuab aktsiisitõuse puudutav eelnõu kolmapäeval.

👉 Sigarettide aktsiis on kasvanud regulaarselt igal aastal. 1. jaanuarist hakkab kehtima uus, kõrgem aktsiisimäär kõigile tubakatoodete liikidele ning 1. juulist tõuseb tubakaaktsiis veel viie protsendi võrra.

Allikad: ERR, Varro Vooglaiu Facebook, ERR 2

Vaata hääletustulemusi SIIT.

Toimetas Mariann Joonas