Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjon tellis koostöös riigikontrolliga õigusliku analüüsi selgitamaks, kas fondiga seotud omaaegsed otsused olid seaduslikud või mitte, vahendab BNS.

VEB Fondi komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul telliti ekspertiis Tartu ülikooli õigusteaduste doktorilt Lasse Lehiselt ning see peab olema valmis 30. augustiks. “Kõikvõimalikud VEB Fondiga seotud konspiratsiooniteooriad, erinevad arvamused ja salapära tekitavad lood põhinevad suuresti väidetel, et alates riigikogu otsustest 1993. aastal oli VEB Fondiga seotud protsess seadusevastane,” põhjendas Vakra BNS-ile, miks komisjon otsustas õigusekspertiisi tellida.

Vakra sõnul soovib komisjon Lasse Lehise analüüsist teada saada, kas 1993. aastal riigikogus vastu võetud seadused VEB Fondi loomise kohta olid kooskõlas põhiseadusega ning toona kehtinud seadustega, samuti seda, kas hilisemad tehingud fondi sertifikaatidega olid õigusjärgselt korrektsed või oli seal teatud kõrvalpõikeid, mida tegelikult ei oleks tohtinud olla.

“Meid huvitab, kas sertifikaatide võõrandamine oli õiguspärane. Näiteks 1997. aastal väitis riigikontroll, et nende toonasel hinnangul oleks pidanud fondi sertifikaadid olema arvel riigi varana, mida nad aga tegelikult ei olnud, kuigi riigi valitsus võõrandas neid hiljem. Ehk siis soovime lõplikku selgust, kas lähtepunktid alates riigikogu otsustest kuni valitsuse tegevuseni olid ikkagi toonaste seadustega kooskõlas,” selgitas Vakra.

Õiguskespertiisi küsimustiku koostas komisjon koostöös riigikontrolliga ja selle lähteülesandes on kirjas, et riigikontrollil on õigus kasutada valmivat õiguslikku hinnangut ka oma aruande koostamisel. “Riigikogu komisjoni edasised seisukohad lähtuvad suuresti augusti lõpuks valmivast analüüsist. See peaks muutma oluliselt selgemaks kogu taustpilti,” rääkis Vakra.

Samal ajal jätkab komisjon Vakra sõnul VEB Fondiga seotud inimestelt ütluste võtmist. “30 inimesest oleme rääkinud ligi pooltega ja see töö käib edasi,” ütles Vakra.

Riigikogu moodustas uurimiskomisjoni VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks märtsi keskel. Lisaks Vakrale kuuluvad uurimiskomisjoni reformierakondlane Väino Linde, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt, keskerakondlane Aivar Riisalu ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadik Marko Pomerants. Komisjoni asendusliikmed on sotsiaaldemokraat Neeme Suur, keskerakondlane Heimar Lenk, reformierakondlane Kalle Jents, IRL-i saadik Priit Sibul ja demokraatide saadikurühma esindaja Deniss Boroditš.

Kui algselt soovis riigikogu uurimiskomisjonilt lõpparuannet 1. oktoobriks, lükkas parlament aruande esitamise tähtaja 2. detsembrile. Reformierakond pidas oluliseks, et VEB Fondi puudutavad küsimused ei tõuseks 20. oktoobril peetavate kohalike valimiste teemaks.

Komisjoni ülesanne on välja selgitada riikliku VEB Fondi moodustamise töökorralduse, juhtimise ja 1993–2012 sooritatud tehingutega seotud asjaolud. Komisjon hakkab uurima Eesti Panga auditist ilmnenud fakti, et 1995. aastal Eesti Pangast Venemaa Välismajanduspangale saadetud kiri sisaldas valeandmeid, samuti sellega seotud võimalikke hilisemaid tehinguid.

Komisjoni ülesanne on ka VEB Fondi sooritatud tehingutega võimalike riigile ja erasektori ettevõtetele tekitatud kahju väljaselgitamine ja järelduste esitamine riigikogule ja avalikkusele VEB Fondi tegutsemise kohta aastatel 1993–2012 ning sellega kaasnevate võimalike seadusrikkumiste kohta.

Allikas: BNS

Toimetas Mariann Joonas