Riigikontrolör Alar Karis tõdes kolmapäeval riigikogu ees riigikontrolli aastaaruannet tutvustades, et kuigi Eestis on majanduskriisist võrreldes paljude teiste maadega hästi välja tulnud, ei ole see edu paljude eestimaalasteni jõudnud, vahendab BNS.

Karise sõnul ilmneb Eesti inimeste toimetulekut analüüsides paraku, et hoolimata riigi rahandusele ja majandusele omistatud edust ning rahvusvahelisest tunnustusest ei ole see edu mitmeski mõttes paljude Eesti inimesteni jõudnud. “Rahvusvaheline statistika näitab, et meie inimeste ostujõud on samal tasemel mis kuus aastat tagasi. Seevastu hinnad on kasvanud viimastel aastatel Euroopa keskmisest tunduvalt kiiremini. Kokkuvõtvalt – kui Eesti hinnad on Euroopa keskmisele kiiresti järele jõudnud, siis eestlase ostujõud mitte,” rääkis Karis.

Tema sõnul on samalaadsed mured ka riigisiseselt. “Harjumaa on ainus maakond, kus inimesed saavad Eesti keskmisest kõrgemat palka. Harjumaa on ainus maakond, kus SKT elaniku kohta ületab Eesti keskmise. Ja Harjumaa on maakond, kus tegutseb 62 protsenti Eesti kõikidest aktiivsetest ettevõtetest. Ning Harjumaa on see maakond, kus luuakse kaks kolmandikku Eesti ekspordist,” ütles Karis, lisades, et regionaalsed erinevused sissetulekutes tähendavad ka suuri erinevusi inimeste toimetulekus.

Vaesuses elavate inimeste hulk on piirkonniti väga erinev. Kui Harjumaal elas 2011. aasta seisuga suhtelises vaesuses ligi 10 protsenti elanikkonnast, siis Kirde-Eestis 30 protsenti. Neljas Eesti maakonnas elab suhtelises vaesuses veerand või rohkem inimestest.

Karise sõnul on ühiskonnas üha enam tajutav ootus, et majanduskriisi rängimal ajal ilmutatud kannatlikkus ja kasinus konverteeritaks käegakatsutavaks elujärje paranemiseks, ja seda mitte ebamäärases kauges tulevikus, vaid lähiaastatel. “Kahjuks peab aga nentima, et riigi olukorra hüppelist paranemist on ka kaugemas tulevikus keeruline näha. Pigem seab tööinimeste lahkumine ning rahvastiku vähenemine ja vananemine Eesti arenguteele täiendavaid väljakutseid ja riske. Seda nii kohaliku kogukonna kui ka riigivõimu tasandi,” hoiatas Karis.

Tema arvates on Eesti majanduse hoog hakanud käesoleval aastal raugema, kasvades esimesel poolaastal veidi üle ühe protsendi. Ka juhul, kui Eesti majanduskasv järgmistel aastatel hoogustub ja riigi tulud suurenevad paari protsendi võrra aastas, nagu kavandatud, on Eesti riigi rahanduses mitu riski, mis võivad meie kestlikku arengut pärssida.

“Esmalt – enamik riigi tulusid on ette broneeritud. Valdav osa riigieelarve kuludest on sellised, mis on seadusega ette määratud või muul moel fikseeritud. Need on kulud, mida riik peab rahastama oma kohustuste täitmiseks ning mis üldjuhul ei toeta riigi konkurentsivõimet. Selliste fikseeritud kulude osakaal on riigieelarves pidevalt kasvanud, on kasvanud kiiremini kui riigi tulud ning jätkavad suurenemist Rahandusministeeriumi hinnangul ka edaspidi,” rääkis Karis.

Kui sel aastal võtavad fikseeritud kulud riigieelarvest 74 protsenti, siis aastal 2017 juba 77 protsenti. Fikseeritud kuludest suurima osa moodustavad sotsiaalkulud ehk raha, mis läheb pensionide, ravikindlustuse, peretoetuste jms tarvis ning mis võtavad riigieelarvest juba pea poole.

“See ei tähenda, et me teiste Euroopa riikidega võrreldes rohkem kulutame. Pigem vastupidi – Eestis on sotsiaaltoetused kaks korda Euroopa Liidu keskmisest väiksemad. Sotsiaalkaitse kulutuste osatähtsus SKT-st on Euroopa Liidus Eestist väiksem veel vaid Rumeenias, Bulgaarias ja Lätis,” ütles ta.

Samas on tema sõnul isegi muu Euroopaga võrreldes madalad sotsiaalkulud Eesti riigieelarvele suureks koormaks. Pensionid on kasvanud viie aastaga mõned kümned eurod, kuid sotsiaalmaksu laekumisest nende maksmiseks ei piisa. Igal aastal tuleb sotsiaalkulude tarbeks kasutada järjest rohkem muid riigi tulusid. Kui käesoleval aastal pidi riik pelgalt pensionide maksmiseks leidma muudest tuludest juurde ligi 370 miljonit eurot, siis aastal 2017 tuleb selleks leida juba ligi 500 miljonit.

Uuringute järgi ei ole Eesti pensionikindlustuse süsteem praegusel kujul jätkusuutlik. “Rahvastiku vananemise ja majanduskriisi mõjude leevendamiseks on mitmed riigid kasutusele võtnud automaatsed kohandumis-mehhanismid. Selle pika termini taga peitub võimalus kohandada pensionisüsteemi vastavalt rahvastikuprotsesside näitajatele, mitte poliitilistele teguritele. Sarnase mehhanismi sobivust Eestile hindame käimasolevas auditis ja kavatseme soovitustega peatselt riigikogusse tulla,” märkis Karis.

Tema sõnul ei pea analüütikud kestlikuks ka Eesti tervishoiusüsteemi. Nimelt on tervishoiukulud samuti aasta-aastalt kasvanud, olles riigieelarve üheks suuremaks kuluartikliks, kuid arstiabi kättesaadavus on vaatamata sellele hoopis halvenenud. “Riigi sotsiaalkulude kasvav puudujääk tähendab, et riigi teised tegevusvaldkonnad peavad ajama läbi õhema rahakotiga või lootma Euroopa Liidu abirahale,” ütles Karis.

Rahandusministeeriumi prognoos näitab, et Euroopa Liidu toetusteta saaksid aastal 2016 pea kõik riigi tegevusvaldkonnad, välja arvatud sotsiaalvaldkond, vähem raha kui käesoleval, 2013. aastal. “Ilmekas näide on riigi investeeringutega toimuv. Valitsemisalade investeeringud riigieelarvest koos eurorahaga vähenevad 2015. aastaks võrreldes käesoleva aastaga ligemale kaks korda: laias laastus 670 miljonilt 300 miljoni euroni,” ütles Karis.

Tema sõnul on vähenemise taga asjaolu, et alates võimalusest kasutada Euroopa Liidu toetusi, on Eesti teinud oma investeeringud valdavalt eurorahast. Perioodil 2008–2013 on riigieelarvest tehtud investeeringuid 4,2 miljardi euro ulatuses, millest 70 protsenti tuli Euroopa Liidult. Riigikontrolli hinnangul on märkimisväärne, et aastal 2012 suunas Eesti riik omatuludest investeeringuteks neli korda vähem raha kui sügaval kriisiaastal 2009.

“Sõltudes investeeringute puhul suuresti eurorahast, kujunes Eestis olukord, kus osas riigi arengukavadest ei keskendutud mitte valdkonna terviklikule arendamisele, vaid probleemidele, mida oli võimalik lahendada Euroopa Liidu tõukefondide abiga,” ütles Karis.

Allikad: BNS, Riigikontroll

Foto: riigikontroll.ee

Toimetas Mariann Joonas