Foto: Tarvo Alev

Dr Andres Kork esitas 1. novembril riigiprokuratuurile kuriteokaebuse Varro Vooglaiu ja Martin Helme suhtes, kuid riigiprokuratuur kriminaalmenetlust ei algatanud, kirjutab Objektiiv.

Andres Kork, kes on meedias esitanud mitmeid seisukohti, mis puudutavad nii halvustavaid hinnanguid vaktsineerimata inimeste suhtes kui ka võimalikke meetmeid nende survestamiseks (vt siit, ja siit), esitas 1. novembril kuriteokaebuse Vooglaiu ja Helme peale.

Kaebuse kohaselt panid Vooglaid ja Helme 23.10.2021 Vabaduse väljakul aset leidnud meeleavaldusel toime järgmised kuriteod:

– massilise korratuse organiseerimine ja ettevalmistamine ning üleskutse selles osalemisele (KarS § 238 lg 1)

– massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise katse KarS § 25 lg 1 tähenduses

– Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus (KarS § 231 lg 1)

– üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu (KarS § 236 lg 1)

Kaebaja toetub oma kaebuses Vooglaiu ja Helme sõnavõttudele meeleavaldusel.

Vooglaid avaldas avalikult enda arvamust vaktsineerimiskohustuse ning vaktsiinipassi kohta, öeldes, et nende sundlus peab lõppema. Ta andis hinnangu sellise kohustuse mõjudest inimeste töökohtadele, muudele õigustele ja vabadustele ja peab seda valitsuse poolseks kuritegelikuks tegevuseks ning apartheidi režiimiks.

Vooglaid viitas õiguskantsleri seisukohtadele ja leidis, et selline kohustus on vastuolus põhiseadusega. Oma kõnes kutsus Vooglaid inimesi üles kodanikuallumatusele, kuid rõhutas sealjuures, et on teadlik karistusõiguslikust vastutusest ning ei kutsu seetõttu kedagi üles rahutustele, korratustele ega vägivallale, vaid rahumeelsele ja väärikale, ent kompromissitule suhtumisele valitsuse korraldustesse seoses sundvaktsineerimisega.

Helme hinnangul rikub valitsus inimeste põhiseaduslikke õigusi ja võtab endale õigusi, mis ei ole seadusega lubatavad. Ta ütles, et selline valitsus ei saa jätkata ning kordas mitu korda koos rahvaga: “Maha Kaja Kallase valitsus!”.

Riigiprokuratuur jättis kriminaalmenetluse alustamata põhjendusel, et kriminaalseadustik lubab alustada kriminaalmenetlust vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad faktid, mis viitaks mõnele kriminaalmenetlust välistavale asjaolule.

Dr Korki esitatud kuriteokaebuses toodus aga kuriteo tunnused puuduvad. Riigiprokuratuur viitab ka riigikohtu lahendile, mille kohaselt juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida, mistõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.

Sellest tulenevalt märgib prokuratuur, et “kuriteokaebusest ja selle lisadest ei nähtu ühtegi asjaolu, millised annaks aluse kahtlustada kaebaja poolt välja toodud kuritegude toimumist. Tegemist on Vooglaiu ja Helme poolt avaldatud isiklike seisukohtadega, milledest pole riigiprokuratuuri hinnangul mingil viisil tajutav kuriteoavalduses kirjeldatud tegude toimepanemise tahtlus. Puuduvad kuriteokoosseisude nii subjektiivsed kui ka objektiivsed tunnused.”

Prokuratuur sedastab ühtlasi, et ta ei anna erinevatele kogunemistele ja sõnavõttudele moraalseid ja eetilisi hinnanguid ning Eesti Vabariigis kehtib sõna- ja kogunemisvabadus.

Vooglaid sõnas Korki poolt kuriteoavalduse esitamise kohta järgmist: “Nagu näha, sooviks dr. Andres Kork, et minu ja Martin Helme vastu oleks algatatud kriminaalmenetlus kuriteos, mille eest on karistusena nähtud ette vabadusekaotus 3 kuni 8 aastat. Seega soovis dr. Kork, et meid pandaks vangi. Siit nähtub arstieetikaga sügavas vastuolus olev diktaatorlik hoiak ja see äratab kõike muud kui lugupidamist.”

Allikas: Objektiiv

Loe ka: ERR (“Prokuratuur: me ei anna kogunemistele, sõnavõttudele moraalseid hinnanguid”)

Foto: Tarvo Alev

Toimetas René Allik / Objektiiv