Langenud on ka difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsineerimise hõlmatus ja võimalust inimese papilloomiviirus (HPV) vastu vaktsineerida kasutas mullu vaid 60 protsenti tüdrukutest ja 50 protsenti poistest.

“Siin on nii palju tegureid,” ütles Tallinna kooliõdesid koondava Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõde Külli Reinsalu vaktsineerimise vähenemise põhjustest rääkides.

“Esiteks võib olla usaldamatus ja vaktsiinivastasus – minu meelest. Väärinfo tekitab kahtlusi. Ma olen aru saanud, et osa lapsevanemaid ei usalda riiklikku immuniseerimiskava,” sõnas Reinsalu.

Võimalust, et terviseportaalis (endine digilugu) oleks võimalik vanemal ühe korra määrata lapse vaktsineerimine lubatuks või ka keelatuks kõigi vaktsineerimiste kohta, praegu Eesti riigi digilahendused ei paku.

“Vaikimisi “jah” tuleks riiklikult paika panna. Ma olen täiesti sellega päri, et nõusolek tuleks anda ühe korra. See oleks suur edasiviiv lahendus,” ütles Reinsalu.

“Praegu saadetakse ju teavitusi sõeluuringutest terviseportaali. Meil võiks samamoodi olla terviseportaalis lahendus lapsevanematele, et annan nõusoleku lapse vaktsineerimiseks. Siis ei peaks kooliõde hommikust õhtuni lapsevanemat häirima ja paluma digiallkirja või paberil allkirja. Siin on palju, mida saaks teha teistmoodi, aga see on üks lahendus, mida me väga ootame,” sõnas Reinsalu.

Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuhi Hanna Jäe sõnul on tervisekassa alustanud ettevalmistusi lapsevanema nõusoleku viimiseks terviseportaali.

“Selleks on vaja leida lahendus mitmetele tehnilistele küsimustele ning selles osas on ettevalmistused töös. Lisaks tehnilisele poolele on vaja teostada ka õiguslik analüüs, millega tegeleb sotsiaalministeerium,” sõnas Jäe.

Eestis kehtiva riikliku immuniseerimiskava järgi teeb kooliõde järgmisi vaktsiine: 12–18 aastat – inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiin tüdrukutele ja poistele, 13 aastat – leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiin (teine doos), 15–17 aastat – difteeria-teetanus-läkaköha (dTpa) vaktsiin (kuues doos).