Reformierakonna juht Kaja Kallas, kes vaid aasta tagasi inimesi vaktsineerimisstaatuse alusel lahderdas ja diskrimineeris (kuigi eestis on vaktsineerimine vabatahtlik), ütles reedel koalitsioonikõneluste järgsel pressikonverentsil, et igal aastal kukub Eestis haridussüsteemist välja umbes 2000 õpilast, neist peamiselt poisid. Selleks, et seda vähendada, soovitakse kohustusliku põhihariduse asemel tõsta hariduse omandamine kohustuslikuks 18. eluaastani või kutse omandamiseni.

Kallas selgitas, et selline kohustus hakkab kehtima juba järgmisest aastast, seega kes 2024. aastal lähevad 9. klassi, nende kohustus ei lõpe 9. klassis, vaid jätkub põhikooli järgselt kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni kutse omandamiseni.

Kallase sõnul selline muudatus täiendavaid kulutusi haridussteemile ei tähenda, sest kutsekoolides on rohkem mahtu õpetada kui seda praegu tehakse.

Eesti 200 juht Lauri Hussar märkis, et Soomes on niisugune reform juba tehtud ja see on andnud seal häid tulemusi.

Telegram.ee küsib – kas selline käik aitab suurendada ka nn riigikuulekust ehk siis suurendab ajupestud inimeste hulka ühiskonnas? 

Meie toimetusele on kirjutanud ka kaks lapsevanemat, kes avaldavad muret koolikiusuga kimpus olevate laste osas, kelle jaoks üheksanda klassiga kooli lõpetamine tähendaks põrgust pääsemist, mis nüüd aga ära lõigati.

Plaanitav koalitsioon läheb edasi eestikeelsele haridusele üleminekuga. Hussari sõnul käsitletakse eestikeelsele haridusele üleminekul iga kooli eraldi, mis tähendab, et iga kool saab soovi korral suunised selle tegemiseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et tema erakonna jaoks on tähtis kodulähedase hariduse kättesaadavus. SDE kavatseb tema sõnul pingutada selle nimel, et kuueklassilisi koole kinni ei pandaks.

Kallase sõnul seab loodav koalitsioon eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palga 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.