Foto: Canva+ekraanikuva

Tallinna ringkonnakohus seadis oma eilses määruses kahtluse alla, kas valitsuse kehtestatud korraldus koroonaviiruse seotud karantiininõuete seadmiseks on kooskõlas põhiseadusega ning kas valitsuses üldse oli volitus seda sellisel kujul vastu võtta, vahendab Delfi Forte, nimetades kohtu seisukohavõttu ootamatuseks. Tegu on Tsiviilallianssi kaasabil ellu viidud nelja inimese ühiskaebusega, mille eelmisest pretsedenti loovast vahevõidust kirjutasime Telegramis oktoobris (loe ka Delfist).

Kohus analüüsis täpsemalt valitsuse 28. mai korraldusega nr 212 pealkirjaga “Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele”, mis anti välja viitega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) olevale volitusnormile, mis võimaldab valitsusel SARS-CoV-2 haiguskoldest väljapoole leviku piiramiseks kehtestada karantiininõude.

“Volitusnorm, mis Vabariigi Valitsusele karantiini kehtestamisel kaalutlusõiguse annab, ei pruugi siiski olla põhiseaduspärane, sest see on väga üldise iseloomuga,” leiab ringkonnakohus oma määruses.

Kohus leiab, et karantiiniga kaasnevad sellele allutatud inimestele nii liikumisvabaduse piirang kui ka erinevate muude põhiõiguste ulatuslikud piirangud ja toob näiteks õiguse haridusele, õiguse valida töökohta ja eneseteostuse vabaduse.

“Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõte nõuab, et kõik olulised põhiõiguste piirangud tuleb ette näha seadusega selgelt ja ammendavalt ning täidesaatvale riigivõimule antud volitus peab piirduma piirangu üksikasjade täpsustamisega või vältimatult vajalikuga, arvestades, et seaduse kehtestamine on aeganõudev,” leiab ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul saab valitsust volitada karantiini kehtestama vaid piiratud ajaks. “Juba selline oht karantiini sattuda on demokraatlikus ühiskonnas oluline ja COVID-19 viiruse levikut ja selle kestust arvestades võib volitus olla liiga üldsõnaline,” leiab kohus.

Arvestades, et koroonahaigusesse on terviseameti andmetel Eestis nakatunud kokku üle 205 000 inimese, viiruse levik on väga laialdane ja karantiininõuded on lähikontaktsetele inimestele kehtinud alates pandeemia algusest, on kohtu hinnangul küsitav piirangute kehtestamine üldkorralduse vormis.

Mis puutub valitsuse korralduse sisusse, siis leidis kohus, et viiruse leviku seisukohalt võrdväärses olukorras olevate inimeste ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud ning haiguse läbipõdemise tõend peab kehtima osade kaebuse esitajate suhtes kauem kui valituse määratud 180 päeva. Vaktsineeritute tõendid kehtivad teatavasti aasta.

Ringkonnakohus otsustas rahuldada Vabariigi Valitsuse määruskaebus osaliselt. Kolme kaebaja suhtes tuli otsus peatada esialgse õiguskaitse korras Vabariigi Valitsuse 28.05.2021 korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ punkti 5 alapunkti 1 kehtivus järgmise piirangu osas: “ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva“. Esialgne õiguskaitse kehtib kuni käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava muu lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 15. jaanuarini 2022.

Allikas: Forte, Ringkonnakohtu määrus

Foto: Canva+ekraanikuva

Toimetas Mariann Joonas