Alustame lühikese intervjuude sarjaga, kus usutleme Telegrami suurele aastaküsitlusele vastajate arvates kõige usaldusväärsemaid poliitikuid. Aastaküsitluse vastustest küsimusele “Kes on sinu arvates Eesti kõige usaldusväärsem poliitik?” selgus lisaks populaarsematele poliitikutele ka see, et erakonnana nimetati üllatavalt palju väikest Roheliste erakonda. Uurides nende programmi, selgub, et seal on üsna palju kokkulangevusi Telegrami seisukohtadega – näiteks pooldatakse otsedemokraatiat, mahepõllumajanduse suuremat toetamist ja kanepi legaliseerimist; samas riigikaitses ja sõjapidamises me rohelistega ei nõustu. Muide, 2011. aasta Valijakompassi kohaselt said rohelised enamuse, lausa 37% toetusest. Kas nende tagasihoidliku võimupositsiooni põhjuseks on suure reklaamikampaania puudumine või lihtsalt vähene võimuihalus ja soov asju tegelikult paremaks muuta? Telegramiga vestles Eestimaa Roheliste juhatuse liige Olev-Andres Tinn.

Aastaküsitlusest selgus, et suurem osa vastajatest ei usalda valitsust. Mida see sinu jaoks näitab ja kuidas seda usku taastada?

Valitsuse mitteusaldamine näitab, et võim on rahvast võõrdunud ja elab kohati paralleelmaailmas. Kindlasti on põhjuseks ka korruptsioon ja bürokraatia, mis ei ole abistav, vaid endale tööd otsiv ja inimestele mõttetuid lisakohustusi tekitav ollus.

Inimeste usku riigivalitsemisse saab taastada nende kaasamise kaudu. Rahval peaks olema õigus oma sõna maksma panna ka valimistevahelisel ajal otsedemokraatia kaudu. Meie näiteks oleme oma loomisest alates propageerinud Šveitsi otsedemokraatia mudelit, st siduvaid rahvahääletusi. Rahvaalgatus ehk referendumid, mille tulemus on võimule täitmiseks kohustuslik, on vaja seadustada algul kohalikul ja seejärel ka riigi tasandil. Rahvas saab referendumiga algatada uusi otsuseid või tühistada juba vastuvõetud otsuseid. Nii toimitakse näiteks Šveitsis ja Saksamaal, aga ka USA-s ja mitmel pool mujalgi.

Kuigi referendumite läbiviimine võib-olla kulukas, on kohaliku võimu otsuste uuringud Šveitsis tõestanud järgmist: teadmine, et rahvas võib otsused tühistada, sunnib valitsejaid otsuseid põhjalikumalt läbi kaaluma. Nii sünnivad otstarbekamad ja säästlikumad otsused ning kokkuvõttes on valitsemine odavam. Neis kantonites näiteks, kus inimesed said hääletada kantoni eelarve üle, oli 30% vähem maksupettusi, sissetulekud olid 15% suuremad ja valitsemiskulud 10% väiksemad.

Samuti võiks anda maksumaksjatele võimaluse suunata näiteks 2% oma tulumaksust otse oma valitud kodanikuühenduse toetuseks, sellega toetataks kodanikuühiskonna arengut.

Suurem osa vastajatest arvas, et Eesti valitsuse näol on tegu nukuvalitsusega, kes kas vähemal või suuremal määral täidab kusagilt mujalt, näiteks EL-ist tulevaid käske ja soovitusi. Valitsuse täielikku iseseisvust uskus vaid 1,3% vastajatest ja seda, et mõni asi kirjutatakse ette, 10%. Kuidas teie seda kommenteeriksite?

Põhimõttelise nukuvalitsusega nõustusime 2004. aastal, astudes Euroopa Liitu. Samas on EL direktiivides jäetud riikidele paljugi võimalusi detaile kohapeal otsustada, mida Eesti pole just kuigi agaralt kasutanud – kas mugavusest või hoolimatusest.

Küsitluse järgi pidas peavoolumeediat täiesti usaldusväärseks vaid 1,7% vastajatest. Kui usaldusväärseks peate meediat teie? Ja mida arvate alternatiivmeedia kanalitest?

Arvestades seda, et Eesti on väga väike korporatiivne ühiskond, on erinevate huvigruppide kontroll meedia üle hoomatav. Tõeliselt vaba meediat polegi ilmselt kusagil maailmas olemas. Ka alternatiivsetel kanalitel on sageli oma agenda ja fakte esitatakse erapoolikult, lähtuvalt sellest agendast. Tõde on kusagil vahepeal ja parima pildi annab võimalikult suure hulga erinevate rahvusvaheliste meediaväljaannete paralleelne jälgimine.

Veel meediast. Roheliste programmis on järgmine punkt: avalik-õiguslik ringhääling vabastatakse erakondlikust juhtimisest ning poliitilisest tsensuurist. Kuidas plaanite selle saavutada?

Näiteks ERR nõukogu valimine laiapõhjalisel hääletusel, kuhu poliitikutel asja poleks ja nõukogule tuleb anda volitus palgata apoliitiline juhatus.

Olete pea ainus erakond, kes avalikult toetab kanepipreparaatide meditsiinilist kasutamist arsti otsusel ravi otstarbel ning kanepit puudutavate riiklike regulatsioonide väljatöötamist sarnaselt tubaka, alkoholi ja ravimituru regulatsioonidele. Miks ja kuidas see otsus sündis?

Kanepi legaliseerimine on näiteks Saksamaa Roheliste programmi osa. Seetõttu uurisime kanepiteemat erakonnas juba teatud aeg, sest tundus kuidagi imelik olla narkootikumi propageerija.

Lugedes aga läbi suures koguses erinevat kirjandust ja uuringuid ning saades aru, kui vale ja ebatõhus on kogu meie riigi narkopoliitika, jõudsime järeldusele, et see valdkond vajab teistsuguseid lahendusi.

Mõned faktid, mis panid mind kanepi legaliseerimist pooldama:

– kanep on mitu korda lahjem narkootikum kui tubakas ja alkohol;

– Iisraelis üle 20 000 inimese saavad ravimeid, mis on valmistatud kanepi baasil;

– kanepi must turg on organiseeritud kuritegevuse rikastumise allikas.

(Vahemärkusena. Lisaks Rohelistele toetab kanepi seadustamist teisigi poliitikuid, kokku üle 40 kandidaadi, kelle Eesti Kanepiliit on kanepisõprade tarvis mugavalt ühele kaardile koondanud.)

Vaata ka Roheliste esimehe Aleksander Laane ja Olev Tinni videotunnistusi, miks nad pooldavad kanepi legaliseerimist.

Väga olulist rolli inimese tervise juures mängib ka puhas toit. Samas ütlevad paljud inimesed vabanduseks, et välismaalt tulev toit on palju odavam kui kodumaine ja neil on õigus… Kuidas teha nii, et puhas kodumaine toit oleks kõigile kättesaadav ja taskukohane?

Eesti toiduseire näitab, et kohalikest aedviljadest on keskmiselt kolmandik, impordituist aga kaks kolmandikku pestitsiidide jääkidega. Jääke on leitud ka kahes kolmandikus loomsetes saadustes. Kuigi tegemist on jääkide madala sisaldusega, nõrgestavad need inimese immuunsüsteemi, soodustades allergiate, kasvajaliste muutuste jms teket. Samuti on pestitsiididel hukatuslik mõju mesilastele ja mulla kvaliteedile.

Olukord paraneks ulatusliku üleminekuga mahetootmisele, mis on võimalikult isevarustav, välistest ressurssidest sõltumatu, ühendab tihedalt tootjad tarbijatega. See tähendab tööd, külaelu taastumist, mahetoodangu hinna alanemist ja Läänemere saaste vähenemist enam kui poole võrra. Uuringute kohaselt saavutatakse mahetootmises tänase intensiivtootmisega võrreldavad saagid. Nõudlus ökoloogiliselt puhta toodangu järele on pidevas tõusutrendis ja meil on selleks veel väga head  looduslikud eeldused.

Muidugi vajaks see ka oluliselt erinevate regulatsioonide muutmist, näiteks mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõivude ja bürokraatia vähendamist. Kindlasti on vaja rohkem toetada väiketootmist ja ühistulise tegevuse arendamist. Ametnikud peaksid mahetootmisele kaasa aitama, mitte juuksekarva ja protsenti pooleks ajama! Kaasa aitaks ka põllumajandustoetuste ühtlustamine EL-i sees ja ühise põllumajanduspoliitika muutmine keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.

Taskukohasemaks teeks toidu hinna ka maksude alandamine, meie arvates võiks mahetoidu käibemaksu alandada 10 protsendile.

Millised tingimused peaksid riigi poolt olema täidetud, et eestlased jälle rohkem maal elama hakkaksid?

Esimene asi, mida inimesed maal vajavad on töökohad. Riik peab siinkohal panustama ettevõtluse arendamisse. Lasteaiad, koolid, poed ja apteegid peavad olema elanikele kättesaadavad. Maal elavad inimesed ei tohi ennast tunda äralõigatuna teistest. Seetõttu on oluline toimiv ühistransport, mis nagu Tallinnas peaks olema tasuta.

Toetama peaks kohalikku ettevõtlust ja pakkuma väikeettevõtetele ja tulundusühistutele teadlaste ning leiutajate abi, laenugarantiid, kompaktseid ja teisaldatavaid väiketootmise tehnoloogiaid: väikekööke, lihatööstusi, meiereisid, pagaritööstusi, nahatöötluse jm töökodasid.

Samuti peaks iga pere saama soovi korral endale elektrit toota! Energiasäästu suunatud raha peaks olema tulumaksuvaba, kaotada võiks taastuvenergiatasu tarbijate arvetelt ja rakendada “saastaja maksab” põhimõtet.

Miks mitte rakendada tulundusühistulist majandamist. Tulundusühistud on äriühingu vorm, kus igal osanikul on üks hääl sõltumata sissepandud vara või raha hulgast, kuid tulem jagatakse vastavalt panustele. Ka pangandus võiks olla ühistuline, üle-eestilise ühistupanga omanikest kliendid saavad olla kõik kodanikud ja see aitaks rahal jääda Eestisse.

Suur osa maaelust koondub ka metsade ümber. Oleks hädasti vaja kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi, samuti tuleks tõsta metsaomanike sissetuleku maksuvabastuse piiri.

Põhimõtteliselt on aeg mõista, et meil on vaid üks Eesti, mitte kaks Eestit.

Rohelised lubavad võimule saades tasuta energiat. Palun seleta lahti, kuidas seda täpsemalt võimaldatakse?

Kui Eesti Pangal tekib kohustus ECB (Euroopa Keskpank) nn rahatrüki programmi raames osta kokku võlakirju, oleks ainuõige see raha suunata Eesti reaalmajandusse. See tähendab, et riik peaks emiteerima võlakirju, mis suunata majanduse elavdamiseks. Kõige otstarbekam on soetada tootvaid varasid. Toetada tuleks eelkõige kohalikke innovatiivseid TOOTVAID kesk- ja väikeettevõtteid. Toetada ei tohiks lihtsalt importivaid ettevõtteid.

Eestis elab märkimisväärne hulk inimesi Euroopa mõistes energiavaesuse piiril, st kuusissetulekust kulutatakse energiale enam kui 10%. Euroopa Komisjoni resolutsiooni kohaselt on üheks efektiivsemaks energiavaesuse vastu võitlemise viisiks lokaalse energiatootmise soodustamine ja toetamine.

Siin saakski need kaks otsa kokku – väga paljudes riikides on riiklikult toetatud energiavaesuse vastases võitluses just kõige vaesemaid peresid, värskeim näide tuleb meelde Peruust, kus valitsus toetas 1,5 miljonile kõige vaesemale majapidamisele päikesepaneelide paigaldamist. Seda tehakse isegi USA-s!

Riikliku programmi raames paigaldataks sobivaile majapidamistele kas tasuta või väga madala omaosalusega päikesepaneelid, mille toodangut majapidamine saab tarbida ja ülejäägi müüa üldvõrku. See aitaks neil majapidamistel energiakulutusi oluliselt alandada ja tulugi teenida. Sama kehtiks ka ettevõtete, eriti maaettevõtete kohta. Ettevõtted saaks omatoodetud energia kaudu fikseerida ja alandada oma toodangus energiakomponendi osa ja seeläbi suurendada konkurentsivõimet.

Paneelide tootmise saaks sobivate mehhanismidega suunata Eesti ettevõtetele (juba täna tegutseb Eestis kaks ettevõtet, mis komplekteerivad siin päikesepaneele), paigalduseks loodaks uusi töökohti ja majapidamistel jääks enam raha muudeks kulutusteks.

Lisaks energiaühistud – kogukondlikud algatused kohaliku energiavarustuse tagamiseks. Ühistulises korras saaks rajada suuremaid tuuleparke ja koostootmisjaamu, mis kasutaks lokaalset taastuvat kütust. Neidki võiks finantseerida riiklike võlakirjade kaudu.

Mida arvate palju tüli tekitanud Rail Balticust?

Me toetame loodust ja raha säästvat Rail Balticu arendust ehk siis olemasolevat transpordikoridori, mis kulgeb Tallinna, Tartu ja Valga kaudu. Sellisel juhul on investeeringu maht kõigest 300 miljonit eurot, mitte aga üle ühe miljardi euro, kui ehitada see Pärnu kaudu. Kokkuhoid oleks seega üle 700 miljoni euro. Rajades rongiühendust läbi Pärnu, rikume laia haavana elukeskkonda ja hävitame loodust. Rajades Rail Balticu läbi Tartu, tegeleme ka regionaalarenguga, jättes Kagu-Eestile võimaluse mitte ääremaastuda selle sõna kõige halvemas tähenduses.

Kuidas olete rahul haridussüsteemiga, kas ja mida peaks muutma?

Haridussüsteem peab tegelema põhiküsimusega: milliseid kodanikke me tulevikus näha tahame ja milliseid väärtusi ühiskond kannab.

Õpetajad ja teised haridusvaldkonna spetsialistid peavad saama korralikult tasustatud. Haridus ja teadus peavad kindlustama riigi iseseisvuse ja rahva heaolu ning pakkuma eluaegset õpet muutustega kohanemiseks. Haridussüsteemi depolitiseerimine vabastab süsteemi eesmärgistamata reformidest. Eesti peab endale ülesandeks seadma ei vähem ega rohkem kui maailma parima, tõhusaima ning kõige paindlikuma haridussüsteemi kiire ülesehitamise.

Mida peaks tegema, et maailmast kaotada ära sõjad? Kas sõjaväekohustuse vabatahtlikuks muutmine võiks olla tee rahumeelsema maailmani? Kas maailma ilma sõdadeta on teie nägemuse kohaselt üldse reaalne?

Üks vana kõnekäänd ütleb, et kui soovid rahu, siis valmistu sõjaks. Olgu põhjuseks rikastumise soov või poliitilised ambitsioonid, toimuvad sõjad kahjuks pea iga päev. Sõjaväekohustuse kaotamine üksikutes riikides pigem suurendab sõjaohtu, mitte ei vähenda, see muudab status quo’d ja tekitab agressiivsetes naabrites pigem ahvatlust. Halb rahu on sõjast parem, kuid maailm ilma sõdadeta tundub praegu ebareaalne.

Kas on võimalik, et riigikaitses n-ö automaatide, lennukite ja tankide aeg on osa riikide jaoks ennast juba ammu ammendanud ning neid näidatakse vaid kattevarjuna, kuigi tegelikult omatakse juba palju arenenumaid tehnoloogiaid? Ehk nagu öeldakse – sõjatehnoloogia on meile teadaolevast tehnoloogiast mitu kümnendit ees, kuna ta on salajane. On see võimalik?

Sõjatehnoloogiad arenevad ja tänapäeva moodsad automaadid, lennukid ja tankid ei ole võrreldavad Teise maailmasõja aegsete eelkäijatega. Tänapäeva radarid näitavad kahuri asukoha sentimeetri täpsusega vastaspoolele kohe, kui sellest on tulistatud.

Moodne sõjapidamine toimub tulevikus tehisintellekti poolt, kus näiteks droonilt tulnud info alusel tulistab iseliikuv raketikompleks välja raketid sihtmärkide pihta, mida inimene ei pea kinnitama.

Sõjatööstus, mis on maailma üks rikkamaid tööstusharusid, arendab igapäevaselt uusi tehnoloogiaid ja seadmeid. Kindlasti on nende laborites lahendusi, mis lähevad tootmisse alles kümne aasta pärast.

Kas on võimalik, et USA valitsus oli 9/11 rünnakutest varem teadlik või nendes osaline?

Teateid igasugustest võimalikest terroritegudest tuleb suurriikidele kindlasti iga päev, seega pole välistatud, et mingi info oli neil olemas. Iseasi, kui täpne see info oli või kui tõenäoline see tundus.

Kas mõni vandenõuteooria võiks teie arvates ka tõele vastata? Näiteks 70% Telegrami aastaküsitlusele vastajatest olid kõige enam kindlad vandenõus, et ravimifirmad on kasumi nimel kõigeks valmis. Ka Äripäev ja mitmed teised väljaanded on sel teemal koos tõendusmaterjaliga kirjutanud.

Ravimiäri on globaalselt väga suur ning konkurentsitihe ja ravimikontsernidel on kindlasti huvi oma investeeringuid kaitsta.

Iga uue ravimi väljaarendamine ja turuletoomine nõuab suuri investeeringuid, mis tänapäeval võivad ulatuda miljardi dollarini ühe ravimi kohta. Paradoksaalselt on selle tohutu hinna põhjuseks ühiskonna ootused ravimi ohutusele – aastaid kestvad keerulised mitmeetapilised katsed tuhandete inimestega ja riikide väga tugevad kontrollisoovid. Ravimifirmad jälgivad üksteise tegevust eriti reklaamivallas väga kiivalt ja hoolitsevad selle eest, et keegi reeglitest üle ei astuks.

Olete Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe TTIP vastased. Mis on need põhipunktid, mida iga inimene selle lepingu kohta kindlasti teadma peaks?

Peamiseks probleemiks ongi lepingu salastatus. Me ei tea isegi Euroopat esindavate läbirääkijate lähtepositsioone. Väga murelikuks teeb teadmine, et Ameerika Ühendriigid seisavad suurkorporatsioonide huvide eest, Euroopa aga peaks seisma rahvusliku väiketootmise eest.

Valimisvõitlus on karm ning populaarsusele ja suurtele reklaamirahadele üles ehitatud show. On välja arvutatud, et ühe inimese hääl maksab umbes 50 eurot, seega, kellel on rohkem raha, see saab rohkem hääli… Kui nüüd valija endale seda teadvustaks, siis mille alusel ta võiks oma otsuse teha?

Eesti valijad on kahjuks emotsionaalsed, aga võiks olla ratsionaalsed. Rohelised soovivad, et valijad valiksid maailmavaadet. Näiteks ERR-i ja Delfi valijakompassid näitavad, milline on isiku maailmavaade. Ärge valige inimese tuntuse (hea diktor või tore laulja) alusel – valige maailmavaate järgi, siis teate, mida saate!

Samuti valitakse lubaduste alusel, kuid ei mõelda ajas näiteks neli aastat tagasi, meenutamaks, et veel eelmisedki lubadused on täitmata. Või sellele, et enamik neist suurtest erakondadest on valitsuses istunud ja pole siis ju lubatut sugugi ellu viima kippunud! Aega ju oli! Valijad unustavad Reformierakonna ja IRL-i julgeolekudebatte kuulates ära, et need erakonnad jätsid piirikaitse täiesti unarusse, sõlmisid piirilepingu Venemaaga, Reform tahtis hävitada ajateenistuse jne.

Või kui samad erakonnad räägivad meile rahast, soovimata selgitada 32 miljoni dollari kadumist, mis oli Eesti riigi raha, VEB fondist või korruptsioonist EAS-is või majandusministeeriumi tegevusest seoses elamislubade müügiga.

Korrumpeerunud poliitikud rõhuvad reklaamile nagu Coca-Cola, surudes igale poole pilte endast, et inimesed kaotaks mõtlemisvõime ja alateadlikult valiks reklaamist tuntud näo nagu saastava pesupulbri.

Veel toimub pidev valetamine, nagu läheks väikeerakonnale antud hääl kaduma. Ei ta lähe – seda võib teile kinnitada isegi valimiskomisjon! Lisaks hakkab nüüd kehtima erakondade rahastamise uus kord. Andes oma hääle nendel valimistel mõne erakonna eest, annate te nüüd sellele erakonnale riigieelarvest keskmiselt 37,5 eurot, sõltumata sellest, kas erakond pääseb riigikokku või mitte. Mõelge hästi järele, kellele te selle kingituse teete!

Pildid: erakogu, reset.me, iStock, Otto Dettmer

Eestimaa Roheliste koduleht

Vaata siit 25. jaanuaril Tartus toimunud Kanepikohvik vol 2-l toimunud debatti kanepi legaliseerimise teemal, kus löövad kaasa Marko Kaasik (Eestimaa Rohelised), Gea Kangilaski (SDE), Mart Kalvet (MTÜ Ravikanep, MTÜ Eesti Kanepiliit) ja Siim Siimut (TTÜ).

Toimetas Mariann Joonas

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.