Saladokumentide avaldamisega tuntuks saanud veebileht WikiLeaks teatas sel nädalal, et vilepuhuja Edward Snowden on palunud varjupaika kokku 21 riigilt. Neist kümne ametlikud esindajad on juba teatanud, et ei saa USA luureprogrammide paljastajale varjupaika anda. Nendeks riikideks on Austria, Brasiilia, Iirimaa, India, Island, Norra, Poola, Soome, Šveits ja Holland.

Snowden viibib väidetavalt juba mitmendat päeva Šeremetjevo lennujaama transiiditsioonis. USA võimud on tema passi tühistanud ning siiani pole ükski riik asüülitaotlusele vastanud.

Boliivia presidendi lennuk otsiti läbi

Oma visiidil Moskvasse teatas Boliivia president Evo Morales, et tema kaaluks Snowdeni varjupaigataotluse vastu võtmist. Tänu sellele avaldusele sunniti presidendi lennuk eile õhtul Austrias maanduma, sest Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal keeldusid seda oma õhuruumi lubamast. Veel täna hommikul oli Moralese lennuk Austrias, sest uue marsruudi väljatöötamine võttis aega.

Boliivia president Evo Morales eitas kolmapäeval eksimist mis tahes seaduste vastu, mis õigustanuks tema Moskvast startinud lennuki suunamist Viini kahtluste põhjal, et pardal võib olla USA luureprogrammide paljastaja Edward Snowden. “Ma ei ole kurjategija,” pahandas Moreles Viini lennujaamas ajakirjanikega kohtudes.

Austria kinnitas, et USA luureprogrammide lekitaja Edward Snowden ei olnud Boliivia presidendi Evo Moralese lennukis, mis õhtul Viinis vahemaandumise tegi. “Evo Moralese lennuk “maandus Moskvast saabudes umbes kell 21.40 (22.40 Eesti aja järgi), kontrolliti passe ja vastupidiselt levima hakanud kuuldustele ei olnud pardal Edward Snowdenit”, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Karl-Heinz Grundböck. Lennukit läbi ei otsitud, reisijad läbisid lihtsalt passikontrollilaua, lisas ta. “Meil ei olnud läbiotsimiseks seaduslikku alust.”

Viimaste teadete kohaselt eitavad nii Prantsusmaa kui Hispaania ametnikud, et Boliivia lennuki ülelendu takistada üritati ning ei osanud kommenteerida, miks Boliivia ametnikud seda väidavad.

Vseviov arvab, et eestlased ei peaks oma pead luureskandaaliga vaevama

Ajaloolane David Vseviov ütles intervjuus Delfile, et Eesti vastus USA luureinfo lekitaja Edward Snowdeni asüülitaotlusele oleks kindlasti eitav, sest me ei pakkunud varjupaika ka Eesti kaitseväe heaks töötanud afgaani tõlgile Omarile. “Kui me ei andnud temale õigust Eestis elada, miks peaksime seda lubama luuraja variandis? Neid inimesi on maailmas miljoneid, keda võiks aidata,” ütles Vseviov.

“Kõige rumalam on teha nägu, et sa tead, mis selle taga on. [—] Loomulikult on see üle meie peade, aga õnneks pole see meile kuidagi ohtlik,” ütles Vseviov, lisades, et eestlastel pole põhjust luureskandaali pärast liialt muretseda.

Allikad: BNS, ERR, Delfi

Toimetas Maarja Aljas