Eesti põhiseadus kaitseb inimese õigusi ja väärtusi ning Eestis järgitakse inimõigusi, nii leidis suurem osa inimõiguste küsitlusele vastanutest. Küll aga on kümne aastaga muutunud inimeste hinnang sellele, milliste inimõiguste tagamisega on Eestis kõige rohkem probleeme.

2012. aastal oli peamine probleem sotsiaalne võrdsus, mille märkis kõige olulisemaks ligi 40 protsenti vastanutest. Tänavu jääb see probleemide nimistus neljandaks, oluliseks peab seda 15 protsenti vastanutest.

Sel aastal kerkis kõige olulisemaks inimõiguste probleemiks sõnavabadus, nii leiab veerand vastajatest. 10 aastat tagasi pidas sõnavabadust probleemseks rohkem kui kolm korda vähem inimesi.

Inimõiguste ja sõnavabaduse küsimusele spetsialiseerunud vandeadvokaadi Karmen Turgi hinnangul peegeldab see asjaolu, et meie suhtluskeskkond ei ole enam meie kontrolli all.

“See on rahvusvaheliste eraettevõtjate kontrolli all ja loomulikult see kontrollipuudus tekitab, ma arvan, seda põhjendatud mure, et jah, tõepoolest, ütleme sind konkreetselt võib-olla ei piira keegi, aga kui me näeme, et kellegi teise Facebooki-konto pannakse kinni, ta ei saa midagi lugeda, mingid asjad blokeeritakse, siis see tekitab ilmselt teatud ärevust,” selgitas Turk.

“Ma arvan, et siin on tegemist sõnaga vastutus. Et inimesed tahavad võib-olla küll oma sõnu loopida, aga vastutada nende eest ei taha. /…/ Aga kui see uus seadus paneb sind vastutama oma emotsioonist välja öeldud sõnade üle, siis lõpuks võib ju juhtuda see, et oled saaginud oksa, mille peal sa ise istud,” kommenteeris Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk.

Kukk viitab siin riigikogus arutusel olevale vaenukõne seaduse eelnõule, mille kohta ka uuringus inimeste arvamust küsiti. Esmalt uuriti inimestelt, kas nad on seadusega tutvunud. Seaduse tundjatest üle poole leidis, et vihakõne reguleerimine õigusaktiga on vajalik. Kui aga küsiti võimaliku ohu kohta sõnavabadusele, vastas pea sama suur hulk inimesi, et vaenukõne seadus on oht sõnavabadusele.

“Ma ütleks, et nad on ikkagi sellisel kahetisel arvamusel, et ütleks niimoodi, et tahaks lennata, kuid mitte eriti kõrgelt,” ütles Kukk.

“Ega inimene enne ei adu midagi, kui see teid isiklikult ei puuduta. Et see, kui hakkab teda isiklikult puudutama, siis ta leiabki, et nüüd nüüd on minu aeg, kus on nüüd seadus, et need peavad meid kaitsma, ma olen ju valinud inimesi, nad peavad tegema nüüd selle jaoks, et minul oleks õigus kõik,” rääkis Kukk.