Nn superministeerium ehk ministeeriumite ühishoone. Foto: sm.ee

Riigiametid on ükshaaval hakanud vastama Telegram.ee kolmandale avalikule kirjale koroonakriisi vastutavatele isikutele: “Kas võtate vastutuse Eesti Vabariigi suveräänsuse kadumise eest? WHO pandeemialeping on tervishoiupoliitiline kommunism selle puhtaimal kujul.” Kui õiguskantsler Ülle Madise büroo ja president Alar Karise kantselei väitsid kui ühest suust, et see kõiki eestlasi puudutav teema ei kuulu nende pädevusse, siis värske vastus sotsiaalministeeriumilt on juba pisut sisukam. 

Vastust kommenteerides tasub mainida, et ministeeriumi väide – “… pandeemialeppe koostamisel ja tervise-eeskirjade muutmisel on ja jäävad alati olulisteks põhimõteteks riikide suveräänsuse, solidaarsuse, õigluse ja inimõiguste austamine.” – kahjuks koroonakriisis ei pädenud ja miks peaksime eeldama, et neid “olulisi põhimõtteid” järgmises kriisis au sees hoitakse? Eriti kui samas tunnistatakse, et “kuna leppe tekst on alles läbirääkimisfaasis ning muutumises, siis ei ole täielikku õigusliku analüüsi veel võimalik teha.”

Taustaks:

12. märtsil 2020 kehtestas Jüri Ratase teine valitsus (Keskerakond, EKRE ja Isamaa) seoses päev varem WHO poolt välja kuulutatud Covid-19 pandeemiaga Eestis “eriolukorra”. Vallandus sündmusteahel, mis on salvestatud veebilehele koroonakroonika.ee. Telegram.ee aga ei lase eelootavate WHO tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu valguses koroonapettust vaiba alla pühkida ja nii oleme tervisediktatuuri peatamiseks pöördunud taas vastutavate isikute poole.

30. jaanuaril 2024 avaldas Telegram.ee koroonapettusega seoses juba kolmanda avaliku kirja koroonakriisi vastutavatele isikutele: “Kas võtate vastutuse Eesti Vabariigi suveräänsuse kadumise eest? WHO pandeemialeping on tervishoiupoliitiline kommunism selle puhtaimal kujul.”

Antud avalik kiri on Emerald Legal advokaadibüroo vahendusel 21. veebruaril 2024 saadetud president Alar Karisele, peaminister Kaja Kallasele, terviseminister Riina Sikkutile, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja õiguskantsler Ülle Madisele, koos selgitustaotlusega, kus soovitakse vastust kolmele küsimusele:

1. Palun selgitage, millised kohustused kaasnevad Eesti Vabariigile Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatuste ja uue pandeemialepingu ratifitseerimisega, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.
2. Palun selgitage, kas Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatused ja uus pandeemialeping on vastuolus mõne Eesti siseriikliku õigusaktiga, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.
3. Palun selgitage, millist mõju omab Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatuste ja uue pandeemialepingu ratifitseerimine Eesti õigusele, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.

Selgitustaotlusele tuleb vastata 30 päeva jooksul, viimasel hetkel saatiski oma vastuse sotsiaalministeerium, mille nüüd täiskujul ka avaldame:

Vastus selgitustaotlusele

Sotsiaalministeerium tänab Teid pöördumise eest seoses Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (edaspidi IHR) muudatuste ja kavandatava pandeemialeppe ratifitseerimisega. Mõistame Teie kliendi muret seoses leppe ja terviseeeskirjade läbirääkimisprotsessidega ja vastame teie poolt saadetud küsimustele. Alustuseks soovime välja tuua, et igasuguse teema püstitamisel on aluseks õige ja asjakohane info. Teie poolt viidatud joonealused märkused pandeemialeppe tekstiversioonide osas on aegunud ning vahepeal on ilmunud mitu uut versiooni. Viimane versioon kavandatavast pandeemialeppest on leitav 13. märtsi 2024. aasta seisuga WHO vastavalt veebilehelt. (Telegrami kommentaar: meie kiri ministeeriumile läks 30. jaanuaril avaldatud kirja põhjal advokaadibüroo poolt teele 21. veebruaril, seega ei olnud seal võimalik 13. märtsil ilmunud redaktsioonile viidata – toim.)

Vastuseks Teie poolt esitatud küsimustele:

1. Palun selgitage, millised kohustused kaasnevad Eesti Vabariigile Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatuste ja uue pandeemialepingu ratifitseerimisega, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.

Kavandatav pandeemialepe seab igale WHO liikmesriigile, kes selle leppe ratifitseerib, kohustuse ennetada, valmistuda ja reageerida tulevastele pandeemiatele, arvestades riiklikke võimeid. See tähendab muuhulgas seire-, järelevalve-, varajase hoiatamise süsteemide ja riskide hindamise võimete tugevdamist, et ennetada pandeemiapotentsiaaliga patogeenide esile kerkimise või taas levima hakkamise ohtu. Samuti tuleb võimaldada, mitte kohustada, õigeaegset juurdepääsu tõhusale immuniseerimisele, mille eesmärk on vähendada pandeemiariske. Edendada tuleb teadus- ja arendustegevust pandeemiaga seotud tervisetoodete vallas, leida jätkusuutlik rahastus selle toetamiseks ning tagada võrdne juurdepääs ka vähem arenenud riikidele. Lisaks tuleb valmis olla pandeemiaga seotud tervishoiutoodete (nt isikukaitsevahendid, ravimid jne) valmistamiseks loodud tehnoloogiate ja teadmiste jagamiseks teiste riikidega, et need tooted oleksid kõigile kättesaadavad ja taskukohase hinnaga ning keegi ei jääks pandeemia olukorras hätta. Luuakse PABS (ingl k Pathogen Access and Benefit Sharing) süsteem, mis kohustab jagama võimaliku ohupotentsiaaliga patogeeni geneetilist järjestust teiste riikidega, edendamaks teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, et kiiremini ja suuremas mahus tuua turule vastavaid tervishoiutooteid konkreetse patogeeniga võitlemiseks. Võimaliku pandeemiaga seonduvalt tuleb avalikkusega jagada tõenduspõhist informatsiooni ning leppe osapooled peavad tööd tegema selle nimel, et tagatud oleks jätkusuutlik rahastus leppe rakendamiseks. Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata ja võimalusel pakkuda tuge vähem arenenud riikidele.

Rahvusvahelised tervise-eeskirjad, mis võeti vastu 2005. aastal, on alates selle jõustumisest 2007. aastal olnud kõigile WHO liikmesriikidele, sh Eestile, rahvusvaheliselt siduvad. IHR eesmärgiks on tõkestada haiguste rahvusvahelist levikut, kaitstes esmalt inimesi ja seejärel ka rahvusvahelise liikluse ja kaubanduse toimimist. Ettevalmistatavad IHR muudatused, mis praeguse ajakava kohaselt võetakse vastu 2024. aastal toimuval Maailma Terviseassambleel, võtavad eelkõige arvesse COVID-19 pandeemia kogemusi. Läbiräägitavad muudatusettepanekud aitavad arendada riikidevahelist infovahetust ja ohtudest teavitamist, et oleks võimalik neile kiiremini reageerida. Samuti vaadatakse üle rahvusvahelise tähtsusega tervise hädaolukorra (ingl k Public Health Emergency of International Concern), mille alusel kuulutati näiteks välja ka COVID-19 pandeemia, praegune definitsioon ning võimalus tuua hädaolukorra välja kuulutamisele juurde erinevaid tasemeid (vt ka IHR muudatuste töögrupi detsembri koosoleku raportit. Kõikide IHR muudatuste töögrupi (ingl k Working Group on Amendments to the International Health Regulations) materjalid on leitavad vastaval WHO veebilehel. Peale muudatuste sisse viimist ja nende jõustumist on IHR jätkuvalt kõigile WHO liikmesriikidele samadel alustel siduv, sh ka Eestile.

IHR rakendamise üheks põhiprintsiibiks on vastutus luua tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku struktuurid ja võimed riikide endi poolt ning seda lähenemist läbiräägitavate parandustega muuta ei kavatseta. IHR-is sätestatud soovitused ja suunised nakkushaiguste puhangute või epideemiate ennetamisel ja neile reageerimisel on Eestile olnud oluliseks sisendiks oma siseriikliku nakkushaiguste seire ja tõrje poliitika kujundamisel. Näiteks oleme IHR juhiseid võtnud arvesse piiril nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike meetmete kehtestamisel.(1) Samuti oleme toetunud immuniseerimispassi formaadil praegu kehtiva IHR lisas 6 esitatud vaktsineerimistõendi struktuurile. (2)

IHR-is täna sätestatud kohustused WHO liikmesriikidele on seotud eelkõige teiste riikide teavitamisega mõne nakkushaiguse esinemisest ning milliseid haiguspuhangu tõrjemeetmeid riik sel juhul rakendada plaanib. Selline info jagamine toimib juba täna praktikas näiteks WHO vastava portaali kaudu, mille puhul on Eesti poolt kontaktasutuseks Terviseamet.(3) Hiljutine pandeemia kogemus näitas, et andmete liikumine ei olnud kriisiolukorras nii kiire kui see tegelikult oleks vajalik olnud. Hetkel läbiräägitavate IHR muudatuste käigus loodetakse olemasolevaid infokanaleid paremini rakendada ning muuta teabe liikumist nende vahendusel veelgi tõhusamaks.

1 27.11.2003 a Vabariigi Valitsuse määrus nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise
kord ja tingimused“
2 23.12.2022 a tervise- ja tööministri määrus nr 94 „Immuniseerimise korraldamise nõuded“ lisa 1 ja lisa 2
3 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 18 lg 7

2. Palun selgitage, kas Maailma Terviseorganisatsiooni tervise-eeskirjade muudatused ja uus pandeemialeping on vastuolus mõne Eesti siseriikliku õigusaktiga, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.

Esmalt, tuleb mainida, et pandeemialeppe koostamisel ja tervise-eeskirjade muutmisel on ja jäävad alati olulisteks põhimõteteks riikide suveräänsuse, solidaarsuse, õigluse ja inimõiguste austamine. Eespool mainitud väärtused on kirjas ka ülal viidatud pandeemialeppe tekstiversioonis. Kuna leppe tekst on alles läbirääkimisfaasis ning muutumises, siis ei ole täielikku õigusliku analüüsi veel võimalik teha, milliste õigusaktidega see Eestis võib vastuolus olla. Sarnases faasis on läbirääkimiste käimas olemise tõttu ka IHR muudatuste õiguslik analüüs. Sellegi poolest, nagu selgitasime ka eelnevalt, on IHR-ile viited juba täna kehtivas õiguses olemas ning esmasel hinnangul kavandatavad muudatused nendega vastuollu ei lähe. Võime kinnitada, et nii pandeemialepe kui ka rahvusvahelised tervise-eeskirjad jagavad väärtuseid, eesmärke ja tegevusi, mille oleme püstitanud rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 ning reguleerinud siseriiklikus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses.

3. Palun selgitage, millist mõju omab Maailma Terviseorganisatsiooni terviseeeskirjade muudatuste ja uue pandeemialepingu ratifitseerimine Eesti õigusele, võttes arvesse viimast teadaolevat infot.

Pandeemialeppe ratifitseerimine toimub tavapärasel moel nagu iga rahvusvahelise konventsiooni üle võtmine Eesti õigussüsteemi. Kui pandeemialepe võetakse vastu maikuus toimuval 77. Maailma Terviseassambleel, esitatakse see heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele ning seejärel ratifitseerimiseks Riigikogule. See tähendab, et lõpliku otsuse leppe vastuvõtmiseks teevad Eesti rahva poolt valitud esindajad. Nii pandeemialepe kui ka IHR-i muudatused on veel läbirääkimisfaasis, kuid juba praegu võib öelda, et nendest kahest instrumendist tulenev kasu aitab tulevikus paremini ennetada, valmis olla ja reageerida järgmistele potentsiaalsetele pandeemiatele. Rääkides mõjust Eesti õigusruumile ning viidates eelmiste küsimuste vastustele, siis juba praegu kehtib meil nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, mis sisaldab endas erinevaid meetmeid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks ning milles on mh sätestatud ka kehtiva IHR rakendamine. Seega toetavad praeguses läbirääkimisfaasis olevad instrumendid Eesti õigussüsteemis paika pandud reegleid nakkushaigustest tingitud epideemiate ohjeldamiseks. Sellest hoolimata saame lõpliku hinnangu anda vajalike muudatuste kohta Eesti õigussüsteemis alles siis, kui mõlemad tekstid on kokkulepitud.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heli Laarmann
Rahvatervise osakonna juhataja

Väike tagasivaade viimastele aastatele

I ja II avalikust kirjast koroonakriisi vastutavatele isikutele on möödas üle kolme aasta.[link] Riigi vastused kirjadele olid kas pealiskaudsed või lausa puudulikud (st teisele kirjale ei vastatud sisuliselt üldse).[link] Paraku ei ole koroonakriis veel läbi – kogu maailmas ootavad ratifitseerimist Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervise-eeskirjade (IHR) muudatused ja pandeemialeping. Kuigi nende lepingute ohule riikide suveräänsusele on tähelepanu juhitud juba vähemalt 1,5 aastat, ei ole laiem avalikkus kursis ei lepingute endi ega ka nendega seotud ohtudega.

Üks suur põhjus on selles, et koroonakriisi eest vastutavad isikud – valitsus, riigikogu, õiguskantsler, teised riigiametnikud ja laiatarbemeedia ajakirjanikud ehk nn neljas võim – ei ole ka ise nende dokumentide muudatuste ja eelnõudega tuttavad või peavad neid (hoolimata mustvalgelt väljatoodust) kas lihtsalt ebaoluliseks või leiavad, et ennast neist dokumentidest läbi närinud ja neile tähelepanu pööravad advokaadid, arstid, teadlased ja haritlased on asjast valesti aru saanud.

Tuletame siis meelde, et 2020–2022 aset leidnud koroonakriisis rakendati üle maailma massiliselt invasiivseid meetmeid, mis rikkusid inimeste ja ettevõtete põhiõiguseid. Kui tol korral olid need justkui “soovituslikud”, siis uute eeskirjade ja lepingute kohaselt saaksid nendest põhimõtteliselt seadused – sellised, millel on põhimõtteliselt õigus astuda üle iseseisvate riikide põhiseadustest.

Head koroonakriisi eest vastutavad isikud – kas te olete valmis võtma vastutuse Eesti Vabariigi suveräänsuse kadumise eest? Kui te olete valmis Ukrainat aitama, siis miks te annate Eesti suveräänsuse ära ilma ainsagi lasuta?

Peavoolumeedia, kas teadvustate endale, et aitasite koroonakriisi ajal müüa valet ja teete seda ikka veel?

Neljandal võimul on aeg taas võim enda kätte võtta! Oma pika ajakirjanikukarjääri jooksul mitme olulise Eesti väljaande peatoimetaja ametit pidanud Priit Hõbemägi ütles 2023. aasta suvel Vikerraadio eetris: “… ma ei tea, kas see on normaalne või ei ole, aga riik ei karda enam ajakirjandust. Miks see niimoodi on juhtunud, on keeruline öelda.” [link]

Vandeadvokaat Allar Jõks kirjutas 2023. aasta viimastel päevadel ERR-i uudisteportaalis avaldatud arvamusloos[link] koroonapiirangutega seotud kohtulahendite kohta, et need on hälbinud aastakümnetega väljakujunenud kohtupraktikast ja mõõdupuudest ning piirduvad valitsuse retoorika kopeerimisega. “Ei ole üllatav, et teadlaste ja poliitikakujundajate lahendused viiruse alistamiseks kipuvad võrrandit lihtsustama, keskendudes ainult ühele küsimusele – viiruse leviku piiramisele. Nende ülesanne ei ole põhiõiguste rikkumise korral õiguskaitset pakkuda. Kui aga ka kohtud ei kaalu põhjalikult piiravate meetmete kõrvalmõjusid ja muid kaalul olevaid huve ning piirduvad valitsuse retoorika kopeerimisega, siis ei ole võimalik tagada kodanike usaldust oma riigi vastu,” märkis Jõks. Ehk oleks aeg ka ajakirjandusel taastada lugejate usaldus enda vastu sellega, et loobuda valitsuse retoorika kopeerimisest?

Tuletame meelde, et Taani ajaleht Ekstra Bladet vabandas oma lugejate ees juba 2022. aasta alguses, et nad on “hüpnootiliselt” järginud valitsuse COVID-19 narratiivi ja tunnistas, et “me põrusime”.[link]

Hea peavoolumeedia, hea valitsus, riigikogu, õiguskantsler ja teised vastutavad ametnikud. Kui te arvate, et aega on piisavalt mööda läinud ja vabandamiseks on liiga hilja, siis kindlasti ei ole liiga hilja, et süveneda WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR)[link] muudatustesse ja pandeemialepingu (WHO CA+)[link] sisusse. See on teie parim võimalus koroonakriisi-aegsete tegematajätmiste, vaikimise ja inimõiguste rikkumiste heastamiseks.

***

11. märtsil 2024 läks Avalik Kiri III + advokaatide pöördumine vastutavate isikute poole laiali pressiteatena ka peavoolumeediale.

“Eriolukorra” alguse 3. aastapäeval, märtsis 2023 ilmus Telegrami koroonapettust dokumenteeriv ajakiri “Koroonakroonika“, mis on nüüd leitav ka veebilehel koroonakroonika.ee – põnevat meenutamist ja avastamist!

Vaata ka: avalik-kiri.ee

Toimetas Mariann Joonas