Foto: Pixabay/ pexels.com

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas 4. oktoobril uudise, et 2020. aasta ravivoodite kasutamise ning haigla- ja päevaravi põhjuste statistikast nähtub, et Covid-19 mõju hospitaliseerimisele avaldus selles, et peaaegu kõikidel voodiprofiilidel (v.a intensiivravi III profiilil) oli oluliselt vähem patsiente kui 2019. aastal. Statistiliselt vähenes 2020. aastal haiglaravi patsientide arv –28% võrreldes 2019. aastaga – selles mängis tõenäoliselt rolli ka plaanilise ravi seiskamine, mis tagantjärele ennast ei õigustanud.

Kas selle uudise valguses võib öelda, et haiglakoormuse tõusu pidev paanika on teadlikult planeeritud hirmu külvamise viis riikliku vaktsineerimise strateegias? Kummaline on, et üle pooleteise aasta kestnud koroonakriisi ajal pole suurt midagi tehtud meditsiinisüsteemi võimekuse tõstmise toetamiseks ja 300 haiglas viibivat koroonahaiget (ekspertide sõnul mahub Eesti haiglatesse veel vaid teine sama palju ehk 300 koroonahaiget ehk kokku on neile 600 haiglavoodikohta) värvivad olukorra riigis punaseks ja on valitsuse kehtestatavate piirangute põhialuseks. Tekib küsimus, mida viimase aasta jooksul on tehtud meie meditsiinisüsteemi võimekuse tõstmiseks… 

TAI toob välja, et Covid-19 ei ole põhidiagnoosi järgi kogutavas statistikas ravipõhjusena eristatav, sest kodeerimise reeglite alusel märgitakse põhidiagnoosiks Covid-19 poolt põhjustatud haigus.

“Tervise infosüsteemi andmetes, kus on kirjas kõik haiglaravil registreeritud diagnoosid, oli 2020. aastal sagedasem COVID-19 haiglaravi põhjus kopsupõletik. Tervisestatistika andmetel ei vajanud Eestis kokku kopsupõletiku tõttu 2020. aastal haiglaravi rohkem inimesi kui eelneval aastal, ilmselt vähenes teiste tekitajate põhjustatud kopsupõletike arv ja ka haiglaravile suunati neist varasemaga võrreldes raskemad juhud,” kommenteeris tulemusi TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Merike Rätsep.

Haiglaravivoodeid oli 2020. aasta lõpul kokku 6725, millest 1751 olid õendusabi ja 265 laste erialade ravivoodid. Haiglaravivoodite koguarv on viimastel aastatel vähehaaval langenud, langustrend jätkus ka 2020. aastal (–1%). Märgatavalt enam vähenes iseseisva statsionaarse õendusabi (–4,6%) ja laste erialade voodite arv (–10%). Seevastu suurenes märkimisväärselt nakkushaiguste, pulmonoloogia ja kolmanda astme intensiivravivoodite arv: aasta lõpuks oli neid vastavalt 60%, 25% ja 13% rohkem.

2020. aastal viibis haiglaravil 19 205 (0–14-a) last ja 173 989 täiskasvanut (15-a ja vanemad), kellest õendusabi sai 16 548. Kõik need arvud olid võrreldes 2019. aastaga palju väiksemad (vastavalt –28%, –9,5% ja –14,3%). Patsientide arv vähenes oluliselt peaaegu kõikidel erialadel, kuid intensiivravi kolmanda astme patsientide arv kasvas koguni 21%.

Kõige rohkem patsiente (17,6%) sai haiglaravi vereringeelundite haiguste tõttu. Kasvajad moodustasid haiglaravi põhjustest 13,7 protsenti ja rasedus või sünnitus 9,2 protsenti. Haiglas viibinute jaotus ravipõhjuste järgi ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud.

Haiglaravi osutas 2020. aastal 52 haiglat, neist 33 olid aktiivravi- ja 19 õendushaiglad.

Loe kogu artiklit Tervise Arengu Instituudi kodulehelt SIIT.

Foto: Pexels / Pixabay

Toimetas Sander Soomaa