Foto: 311250589 © Anatolii Savitskii | Dreamstime.com

Alates 7. juulist tohib Euroopa Liidus müüa vaid selliseid uusi autosid, millel on olemas automaatne kiirusekontrolli süsteem, mis vähendaks piirkiiruse ületamist. Kriitikute hinnangul võib muutus kaasa tuua odavamate autode hinnatõusu, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Kuid lisaks potentsiaalsele suuremale turvalisusele tuleb sinu autoga kaasa ka Suur Vend…

“Need uued nõuded on eelkõige selleks, et suurendada liiklusohutust, sest Euroopa Komisjon ju võttis 2018. aastal eesmärgi vähendada liiklussurmade arvu poole võrra aastaks 2030 ja aastaks 2050 saavutada olukord, kus meie liikluses inimesed enam ei hukku,” selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd.

“Uue määrusega ongi nähtud ette erinevad juhiabisüsteemid, näiteks arukas kiiruse kontrollisüsteem, tagurdamise abisüsteem, mis toimib kas kaamera või sesnsorite abil. Samuti juhi väsimust või tähelepanu hajumist tuvastav süsteem,” loetles Paemurd.

Eesti Autoomanike Liidu juhi Simmo Saare sõnul tõstab uute juhiabisüsteemide olemasolu tunduvalt ka auto hinda.

“Siiani on väga palju sellest tehnoloogiast nii-öelda olnud lisavarustuses, juhil on olnud võimalik seda kas tellida või mitte. Nüüd, kui see muutub kohustuslikuks, on selge, et turul olev ka kõige odavam ja lihtsam auto peab seda tehnoloogiat omama ja ega autotootja seda tehnoloogiat tasuta anna,” ütles Saar.

Suur Vend tuleb autosse kaasa

Juba aastaid on sellele süsteemile tähelepanu juhtinud ka kriitikud, kelle arvates saab politseiamet nii kontrollida kodanikke sõitmist reaalajas – sõidutempo salvestatakse ja seda saab juhile meelde tuletada.

Lisaks võimaldab autonoomne juhtseade vajadusel ka sõiduki seisma panna.

Poliitilisi otsustajaid ja eurokraate ei häiri tõsiasi, et see “paternalistliku” tehnoloogia järglane on kuritarvitamise suhtes väga vastuvõtlik. Kas võime sellest järeldada, et teoreetilised saab peagi hakata seadusega keelustama vanemate autodega liiklemist?

Juht muutub üleliigseks

Muud selle nõude kohustuslikud uued funktsioonid on järgmised:

• hädapidurdusassistent, mis peaks ohuolukorrad iseseisvalt ära tundma ja kokkupõrgete vältimiseks sõidukit pidurdama;
• tagurdamise abiline, mis hoiatab jalakäijate või muude takistuste eest;
• rajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem, mis sekkub, kui sõiduk satub vastutulevale liiklusele või on teelt välja kaldumise oht;
• unisuse tuvastamise süsteem, mis analüüsib sõidukäitumist ning annab akustiliste ja visuaalsete signaalide abil märku, millal tuleb teha paus;
• turvavöö hoiatussüsteem (see on kohustuslik alates 2019. aastast);
• õnnetuste andmete salvestuskast (“must kast”), mis nagu lennukitelgi on mõeldud aitama rekonstrueerida õnnetuse kulgu;
• liides alkoholi immobilisaatori jaoks.

Kui jätta kõrvale positiivne pool, et need uuendused töötavad loomulikult vigadeta ega lange mingil juhul häkkerite rünnakute ohvriks (mis siis hädaolukorras tähendab, et sõidukit ei saa enam üldse “analoogselt” kasutada), muudavad need “lapsehoidja funktsioonid” juhid põhimõtteliselt üleliigseteks ja peaaegu piloodist reisijateks.

Enesemääramisvõime, sõiduintuitsioon, arukas osalemine liikluses, osavus ja valvsus antakse üle tehnilistele seadmetele , mis – loomulikult Euroopa Suure Venna heatahtliku pilgu all – jälgivad reeglite täitmist, mis omakorda teenivad ainult “üha läbipaistvamaks muutuva kodaniku enda heaolu”.

Allikad: ERR, Telegram, The Limited Times, Makroskoop, lingid artikli sees

Toimetas Ksenia Kask