Kuigi Eesti metsade seisundit käsitlevas ühiskondlikus arutelus on lõpuks ometi hakanud kaasa rääkima ka võimuerakonnad, kelle esindajad valmiste eel üksteise võidu end metsade käekäigu eest muretsejatena esitlevad, tasub meenutada, kes ja kuidas metsalagastamisele hoogu andnud on.

Juba 2007. aastal avalikustas Riigikontroll hoiatava auditi, milles leiti et olukord, kus Riigimetsa Majandamise Keskus ise inventeerib, kavandab raiet ja müüb riigimetsa ning on müügitulust otseselt sõltuv, ohustab riigimetsa säilimist ja selle jätkusuutlikku majandamist.

Auditile järgnenud Soome ja Rootsi keskkonnakaitsjate avalikus pöördumises hoiatati Riigikogu ja Vabariigi Valitsust skandinaavia metsandusmudeliga kaasnevate ohtude eest, mille poole Eesti juba siis teel oli.

2008. avaldas Riigikontroll veel ühe auditi, mis andis teada, et riigi puudulikku looduskaitse võimekust ilmestab elupaikade seisundi halvenemine ning olulised puudujäägid metsaliikide kaitses.

2009. aastal nimetas reformierakondlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi keskkonnaministeeriumi asekantsleriks Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Andres Talijärve, kelle tihedat seotust puidutööstuse huvidega heidetakse ette järgnevate intensiivset ja mittesäästlikku metsamajandamist propageerivate seadusemuudatuste juures.

Riigikontroll teeb oma tööd hästi ja ilmutab juba aasta pärast järgmise auditi, milles järeldatakse, et Riigimetsa Majandamise Keskus raiub riigimetsa parimat osa – vanu metsi viljakatel muldadel –kiiremini, kui see end taastoota suudab. Audit viitas ka sellele, et kehtivate raiemahtude juures ei olnud võimalik säilitada metsaökosüsteemi head seisundit. Vanade metsade pindala vähenemine ja üha nooremate metsade raiumine vähendas Eesti metsade looduslikku väärtust tervikuna, sest vanemad metsad on suurema elurikkusega ning elupaigaks suuremale hulgale erinevatele liikidele, sealhulgas ohustatud ja kaitsealustele liikidele. Lageraiet lubavaid puude vanuseid oli 2010. aastaks juba korduvalt alandatud ning raiutud järjest nooremaid metsi. Riigikontroll pidas kahetsusväärseks, et keskkonnaministeerium riigivara valitsejana ei ole riigimetsade majandamist hoolikalt analüüsinud ega loonud õiguslikku raamistikku, mis tagaks jätkusuutliku majandamise. Seepeale lükkas keskkonnaministri portfelli kandev Jaanus Tamkivi Riigikontrolli ettepanekud tagasi põhjendusega: “Riigikontrolli soovituste elluviimine eeldaks Riigikogu poolt kinnitatud pikaajaliste arengusuundade muutmist, mistõttu ei pea Keskkonnaministeerium võimalikuks neid rakendada“. Nöökena loodusväärtustajate kannatuse pihta valib RMK oma nõukogu uueks juhiks OÜ Tristafani juhi Mati Polli, kes on ühtlasi üks Eesti suurim metsatööstur, kes sai laiema avalikkuse eest tuntuks metsanduskontserni Sylvesteri müügiga Rootsi Stora Ensole, millele järgnes tehingu kohtusse kaebamine maksuameti poolt.

Töösturite ja huvirürhma ahnus loodusressursi ekspluateerimisest saadava rahalise kasu järele kasvab veelgi ning 2011. aastal võetakse Riigikontrolli soovituste vastaselt ja keskkonnaorganisatsioonide nõudmistele vilistades vastu uus metsanduse arengukava, mis võimaldab senisest veelgi intensiivsemat metsade raiet.

2015. raiesurve Eesti metsadele suureneb taas

2015. aastal hakkas keskkonnaministeerium ette valmistama järjekordset metsaseaduse muudatust, millega senikehtivaid raietingimusi veelgi enam leevendada ning kuuskede raievanust alandada. Pahameel ministeeriumi üleoleva suhtumise ja samaaegselt silmnähtavalt kasvavate lageraielankide ja harvesteride lakkamatu tapatöö pärast paneb käed rusikasse suruma isegi kõige rahumeelsemal kodanikul.

Keskkonnaorganisatsioonide, teadlaste ja kodanike aina süvenev vastumeelsus keskkonnaministeeriumi mittesäästliku metsapoliitika vastu sai lisatõuke, kui Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlaste artiklist selgus, et keskkonnaministeerium valetab, mitte ainult Eesti Rahvale, vaid ka rahvusvahelisel tasandil. “Paraku võib isegi kõige olulisemast Euroopa metsastatistika aruandest “State of Europe’s Forests” leida raieintensiivsuse põhiindikaatori, raie ja netojuurdekasvu suhtarvu puhul netojuurdekasvu asemel kogujuurdekasvu andmed. Konsulteerides keskkonnaministeeriumi haldusalaeksperdiga, selgus, tegemist on teadliku väärandmete edastusega.”

“Ka uue kliimamuutustega kohanemise arengukava väljatöötamisel nõudis ministeerium säästliku metsamajanduse põhimõtteid järgiva tasakaalustatud raie ja juurdekasvu meetmete väljajätmist. Olukorras, kus tuleks tegeleda üleraie vältimise ja kliimasäästvuse tagamisega, püüab Eesti riik end säästvaks valetada.”

Kuigi info ministeeriumi poolsest huvigruppide näilisest kaasamisest viimase metsaseaduse muudatuse juures levib jõudsalt ka meedias, teatab suurtöösturite esindaja, Mati Pollile kuuluva õilsa nimega Metsatervenduse OÜ juhatuse esimees, ERR Terevisioonis, et neid on ministeerium seadusemuudatuse koostamisel kenasti kaasanud. Samal ajal istub Mati Polli ikka veel RMK nõukogu esimehe kohal. Mati Polli koos oma äripartneri Kaido Jõelehtiga on väga suurte summadega toetanud juba aastaid Reformierakonda ja IRL-i. Need kaks erakonda on viimasel aastakümnel ka Keskkonnaministeeriumi juhtinud. 21. detsembril kutsutakse Mati Polli RMK nõukogust tagasi ning juba paari nädala pärast teatab Polli, et planeerib Eestisse üüratut tselluloositehast…

Täna on eestimaalased olukorras, kus kodanikkond on sunnitud kaitsma Eestimaa loodust keskkonnaministeeriumi ja selle loodusvaenuliku, tööstuse huvisid ülemuslikuks pidava bürokraadli eest. Survet Eesti metsadele suurendavad nii Eesti Energia kindel soov müüa taastuvenergia pähe Balti ja Auvere elektrijaamades põlevkivi ja piiramatus koguses puidu koospõletamisest saadava elektrienergia CO2 kvooti, kui ka puiduärimeeste plaan rajada Emajõe kaldale koljatlik tselluloositehas.

Eestimaa Rohelised, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ning keskkonnaühendused on seisukohal, et Eesti ei tohi jätkata kliimavaenulikku, läbipaistmatut ja puiduressurssi tuleviku arvelt kasutavat mittesäästlikku metsanduspoliitikat. Paraku pole tööstuse poole hoidev Keskkonnaministeerium end teaduse faktidest segada lasknud ja püüab kõigele vaatamata suruda metsaseaduse muudatust, millega veelgi enam suurendatakse lageraie pindalasid, alandatakse puude raievanust ja lihtustatakse raielubade väljastamist. Kirsina tordil ei toetanud Vabariigi Valitsus IRL-i Marko Pomerantsi juhitud keskkonnaministeeriumi ettepanekul eelnõud, mis keelaks erametsades kevadisel loomade sigimisperioodil raietööd ja metsa väljaveo. Kuigi Pomerantsi loodusvaenulik suhtumine polnud enam uudiseks, sai keskkonnaministeeriumi poolne metsaelanike põhiõiguste riive viimaseks piisaks loodust väärtustavate eestimaalaste karikasse.

Keskkonnaministeeriumi poliitika on viimase aastakümne jooksul tõestanud, et ei taha ja ei suuda seista liigilise mitmekesisuse ning metsa kui ökoloogilise terviku eest. Selle asemel tegeletakse ettevõtlusvabaduste laiendamisega teiste liikide elukeskkonna ja elude arvelt.

2017. märtsis avaldas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD raporti, milles seisab, et Eesti metsamajandus on oma intensiivsuselt lausa 2. kohal, raiudes rohkem kui 90% kogu juurdekasvust, mille arvutamise meetodi usaldusväärsus on ekspertide poolt kahtluse alla seatud ning näitab metsade seisundit paremas valguses, et varjata Eesti mittesäästlikku metsanduspoliitikat. Kuid vaatamata järjekordse tunnustatud raporti järeldusele ja teadlaste Riigikogu liikmetele suunatud selgitustööst, et Eesti peab senisest enam panustama säästva metsanduse edendamisesse, hääletas Riigikogu metsaraiet veelgi enam intensiivistava metsaseadusemuudatuse poolt.

Nagu näha, pole riigi tasandil palju loodushoidjaid ja metsal on raske end ise kaitsta.

Heatahtlik ja teaduspõhine koostöö metsaomanike ja loodusekaitsjate vahel on võimalik ja kõigile osapooltele vajalik. Näiteks tuleks püsimetsamajandust soodustada maksudega ja koostöös teadlastega juurutada ökoloogiliselt tarkade lahenduste kasutuselevõttu. Sisulise koostöö eelduseks on rohelise maailmavaatega keskkonnaminister, kes mõistab, et mets pole pelgalt metsatööstuse tooraine, vaid eluks vajalik terviklik ökosüsteem.

Züleyxa Izmailova

Foto: Erik Peinar / fotoarhiiv.riigikogu.ee (Keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni avalik istung, 17. jaanuar 2017