Foto: Engin Akyurt/ pexels.com

Tervise Arengu Instituudi (TAI) registrite osakonna juhi sõnul on igahommikused teated koroonasurmade kohta ebatäpsed, sest positiivse koroonatesti järel siit ilmast lahkumine ei tähenda, et surma põhjustas alati koroonaviirus, vahendab ERR*. Sellele seigale on Telegram juhtinud tähelepanu kevadest saadik, ent meie selleteemalistele uudistele on tehtud “faktikontroll”…

*Täna hommikul ERR-is avaldatud uudis “TAI: igahommikused teated koroonasurmadest ei ole täpsed” on paar tundi hiljem saanud uue pealkirja (“TAI: koroonaviirusega nakatunu surma põhjuse selgitamine võtab aega”).

Hommikuti edastab terviseamet värsked näitajad koroonaviiruse leviku kohta. Seejuures on esile toodud koroonaviirusega nakatunud inimeste surmad. Tegelikkuses ei pruugi aga koroonaviirus olla nende surma põhjus.

Seda kinnitavad Tervise Arengu Instituudi värsked andmed, mille järgi on tänavu novembrikuu seisuga surnud COVID-19 tõttu 108 inimest, neist 35 novembris. Samas näitavad terviseameti andmed, et koroonaviirusega nakatunutest on esmaspäevase seisuga surnud 213 inimest. Augustis juba korrigeeriti tagantjärele koroonasurmade statistikat ja ilmselt tehakse seda veelgi.

Tervise Arengu Instituudi registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp selgitas, et ühel hetkel saadud positiivse koroonatesti järel siit ilmast lahkumine ei tähenda, et surma põhjustas koroonaviirus.

“Kõigil, kellel on kunagi HIV-positiivne test tehtud, ei panda ju automaatselt, et nad surid aidsi. Nad võivad igasugustel muudel põhjustel ka surra,” näitlikustas Viiklepp. “Kui inimesel on kaugele arenenud vähk, millel on siirded, tal on tüsistusi, ta on raskes seisus hooldushaiglas ja ta saab nohu ning seejärel on koroonatest positiivne. Mis on pärast surma põhjus? Koroona võis küll kaasa aidata, aga ta ei ole see, mis viis surmale,” ütles ta.

Viiklepp rõhutas, et surma põhjuse määramine võtab üldjuhul aega, mistõttu ei saa enamasti vahetult pärast inimese lahkumist kindlalt väita, millesse ta suri. Sellepärast ei ole täpsed igahommikused andmed koroonasurmade kohta ja võib tagantjärele väheneda või suureneda koroonaviirusest tingitud surmade arv.

“Surma põhjuse määrab arst, kas meditsiinidokumentide, lahangu või välisvaatluse põhjal ja arstil peab selleks natuke aega olema,” ütles Viiklepp.

Ainus asi, mida saab tema sõnul hetkega võrrelda on surmade arv. Ning need andmed näitavad, et Eestis ei ole praeguse seisuga üldsuremus tõusnud ja pole ka liigsuremust, nagu oli näiteks kevadel Hispaanias.

“Eestis sureb 40-50 inimest iga päev. 15 500 inimest sureb Eestis igal aastal. Ja vanadus on väga vähestel surma põhjus, et inimene lihtsalt hääbub. Ikkagi on mingi haigus, mis viib järgmiseni,” ütles Viiklepp.

Tänavu 11 kuuga on Eestis olnud peamine surma põhjus vereringeelundite haigused, järgnevad pahaloomulised kasvajad ja südame isheemiatõbi. Näiteks grippi on tänavu surnud 20 inimest, neist viimased aprillis.

“Tegelikult tasuks surmade arvu andmetele enne ajakirjandusse andmist natukene peale vaadata,” leidis Viiklepp. “Koroonatest võib COVID-19 haigel olla positiivne väga pikka aega. Alguses viirus põhjustab haiguse, aga pärast jäävad kehasse viiruse jäägid ja mõni võib olla mitu kuud positiivne, aga ta ei ole enam haige. Kui ta nüüd muu haigusega ära sureb ja me ütleme, et koroonapositiivne suri sellesse haigusesse? Ta ei surnud ju sellesse!”

Septembri lõpus ütles toona Terviseametit juhtinud Mari-Anne Härma Delfi Fortele/Päevalehele, et ainult koroonaviirusesse oli tol hetkel surnud 17 inimest.

Loe pikemalt: ERR

Toimetas Mariann Joonas