Foto: Алексей Синельников / Adobe Stock

2023. a märtsis tehtud põhjalikus lahendis tuvastas Tallinna Halduskohus, et Vabariigi Valitsuse 23.08.2021. a korralduse nr 305 “COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkt 8 on õigusvastane osas, milles see kohustas kandma avalikes siseruumides viibimisel kaitsemaski või katma nina ja suu. Samuti jättis halduskohtus kõik menetluskulud Vabariigi Valitsuse kanda. Valitsuse andis kohtusse koolitaja ja endine ajakirjanik Carmen Pritson-Tamme, keda esindasid advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaadid Aldo Vassar ja Keijo Lindeberg.

Advokaadibüroo kodulehel seisab, et kokkuvõtlikult asus halduskohtus seisukohale, et Põhiseaduse (PS) § 11 kohaselt peab põhiõiguste riive olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Riigikohus on leidnud, et põhiõiguse riivet saab pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema PS-ga kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Seega lasub pädeval võimuorganil kohustus hinnata, kas isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus, st kas põhiõiguste kitsendused on proportsionaalsed ning vastavad vastanduvate huvide ja õiguste hindamist puudutavad kaalutlused peavad sisalduma piirangute kehtestamist puudutavates korraldustes või seletuskirjades. Seega tuli Vabariigi Valitsusel kohustuse kehtestamisel vaieldamatult arvestada ka proportsionaalsuse põhimõttega: kaitsemaski kandmise kohustus pidi olema sobiv ja vajalik selle kehtestamise eesmärgi saavutamiseks ning olema kaalukam ka piiratud õiguste riivest.

Tegelikkuses seadsid kaitsemaskide efektiivsuse kahtluse alla nii Teadusnõukoda kui ka erinevad eksperdid. Samuti näitasid uuringud maskide kasutamise vähest efektiivsust (20-30%).  Seejuures avaldas Teadusnõukoda enne piirangute heakskiitmist 19.08.2021 valitsusele järgmise soovituse: “Teadusnõukoda pooldab näomaskide soovituslikku kasutamist rahvarohketes siseruumides, kus COVID-tõendi kasutamine ei ole võimalik.“

Kokkuvõttes asus kohus seisukohale, et Vabariigi Valitsuse sekkumine põhiõigustesse oli tarbetu. Jättes käsitlemata meetmega kaasnevad riived (pidades riiveid väheintensiivseks) ja tegemata kohustuse kehtestamisega seotud kasu-kahju analüüsi, ei saanud valitsus adekvaatselt hinnata piirangute mõõdukust, mistõttu oli valitsuse tegevus õigusvastane.

Tallinna Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja Vabariigi Valitsusel on õigus see kuni 17.04.2023 Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustada.

Tallinna Halduskohus otsust saad lähemalt lugeda lindeberg.legal kodulehelt.

Toimetas Mariann Joonas