Linnaraamatukogu personalijuht Ewa Roots ütles, et mõte koerte raamatukokku toomiseks saadi Soomest. Selleks on raamatukogus eraldi ruum, muinasjututuba, kus istub mitte üks koer, vaid kolm või neli, et võimalikult palju lapsi saaks lugemas käia.

Lugemisloomana on kasutatuid maailmas veel ka sigu ja ponisisd. Rootsi sõnul võiks näiteks kassi sel otstarbel raamatukokku toomine olla keerulisem. “Kass võib kodus oma kriimude silmadega lapsel lugema õppimisel abiks olla küll, aga raamatukogus ta ilmselt läheks sirmi taha peitu ja ei oleks valmis seal raamatu juures mõnusalt nurru lööma,” selgitas Roots.

Staažikad teraapialoomad

Raamatukogus ametisse astuvad koerad – üks afganistani hurt, kaks newfoundlandi koera ja üks kuldne retriiver – on Eesti Koeraomanike Seltsi esindaja Jane Jaggo sõnul juba staažikad teraapialoomad, kes on käinud erinevates lasteasutustes, lastekodudes, hooldekodudes ning neid on kasutatud töös erivajadustega inimestega.

Selleks, et koerale lugemine hakkaks lapsele oodatud mõju avaldama, kulub Jaggo hinnangul umbes kaheksa seanssi. Selleks ei pea tingimata raamatukogus koerale lugemas käima: kui kodus on samasugune rahuliku loomuga loom, siis võib vabalt seda temagi peal proovida.

Raamatukogus tuleb koerale lugemiseks end eelnevalt lasteosakonda helistades ette registreerida. Vaata täpsemat infot Tartu linnaraamatukogu kodulehelt.

Loe lisaks: YLE

Allikad: ERR, Tartu linnaraamatukogu koduleht

Foto: luts.ee

Toimetas Ksenia Kask