Foto: eik.ut.ee

Tänases Postimehes ilmunud arvamuslugu “Toomas Asser: aeg saada koroonahaardest vabaks”  juhib tähelepanu sellele, et koolide osaline sulgemine ja distantsõpe ei ole enam põhjendatud, laustestimine töökohtadel ja koolides ei ole mõistlik ressursikasutus ning vaktsineerimine vajab läbimõeldud tegevuskava, kusjuures ränk viga on esitada seda ainuvõimaliku väljapääsuna koroonahaardest. “Eesti valitsusel ei ole kogu populatsiooni kiire vaktsineerimise kõrval nüüd vaja tähelepanu pöörata mitte igapäevaelu lukus hoidmisele, vaid tervishoiusüsteemi pikaajalise toimekindluse kujundamisele,” rõhutab TÜ rektor ja neurokirurgia professor Toomas Asser.

Asser ütleb, et kui kevadel 2020 ei teadnud me Covidi-nakkusest suurt midagi ja vaktsiine polnud, oli rangete piirangute kehtestamine peaaegu ainuvõimalik, mida riikide valitsused teha said, nüüd on aga olukord muutunud ja piirangute teema tuleb tõsta riiulisse: koolid ja ülikoolid peab lahti hoidma ja ka ülejäänud ühiskonnas piiranguid selgelt põhjendama.

Covid ei ole totaalselt tappev nakkushaigus

Koroona ei osutunud erinevalt eelmistest SARSidest nii tapvaks, nagu me poolteist aastat tagasi kartsime, kirjutab ta: “Terviseameti veebilehel oleva statistika järgi on alates epideemia algusest ehk poolteise aasta jooksul Covidi-nakkus leitud 137 000 isikul ehk enamik Eesti elanikest ei ole teadaolevalt nakatunud. Koroonasurmasid on Eestis ligi 1300. Seda on palju. Samas on suremus nakatunute seas 1 protsent ehk koroona on küll tõsine, aga mitte totaalselt tappev nakkushaigus.”

Asser tõdeb, et tervishoiusüsteemi pudelikaelaks osutus intensiivravi: 2021. aasta kevadel täitsid Covidi-haiged poole olemasolevatest intensiivravi voodikohtadest. Kuna heaoluriikides on haiglad üles ehitanud nii, et koroonanakkuse levides tuli järsult piirata kõigi mittekoroonahaigete patsientide plaanilist ravi ja üldist ligipääsu arstiabile.

Aga teised (rasked) haigused ei tohi jääda tähelepanu ja abita! “Eestis saab igal aastal südameinfarkti 4000 inimest, ajuinsuldi samuti 4000 ja vähidiagnoosi 8000 inimest.”

Strateegiliseks lahenduseks on õdede koolitusmahtude kiire suurendamine tervishoiukõrgkoolides ning kiireks lahenduseks lühikursuste programmi käivitamine, et tuua tervishoidu täiendavaid abikäsi ja tuge läbipõlemispiiril töötavatele õdedele, kirjutab ta, et kuigi kuu ajaga intensiivraviõde välja ei koolita, aga baasteadmiste ja -oskustega abiõdesid ja parameedikuid küll.

Distantsõpe pole põhjendatud ja laustestimine on ressursi raiskamine

Asser rõhutab, et koolide sulgemine ja õpilaste distantsõppele viimine pole põhjendatud. “Eestis on 18 kuu jooksul haiglaravi vajanud 8000 koroonahaiget, kellest 2500 (31%) on 80-aastased ja vanemad. Ainult 130 haiglaravi vajanutest olid kooliealised (5–19 a) ja 169 üliõpilaste vanuserühmast (20–29 a). Neid haigusjuhte koolide-kõrgkoolide sulgemine ära ei hoia: nakatutakse ikka, mujal,” kirjutab ta, et laste jaoks on koroona tavaline hingamisteede nakkushaigus ning kontaktsete isolatsioon ja klasside või koolide kaupa distantsõppele saatmine on põhjendatud ainult juhul, kui tekib uus, ka lastele ohtlik tüvi.

Laustestimisega välditav tervisekahju on marginaalne, sõnab ta: “Selle asemel peaksime keskenduma käitumishoiakute kujundamisele, et ükski inimene, ei töötaja ega (üli)õpilane, vaktsineeritud või mitte, ei tuleks viirushaiguse sümptomite korral tööle ega kooli.”

Ta ütleb, et vaktsineerimine vähendab nii haigestumise kui ka raske haiguse väljakujunemise riski, kuigi haigestumist ega nakatumist see täielikult ei välista. “Ka vaktsineeritu võib koroonasse haigestuda ja viirust kanda haigustunnusteta, enese teadmata.”

Ränk viga on esitleda vaktsineerimist kui ainsat lahendust

Asseri sõnul tuleb küll kogu elanikkond kiiresti vaktsineerida, aga on ränk viga esitleda vaktsineerimist kui ainsat lahendust koroonapandeemiale.

“Delta tüve ilmumisega saime kinnitust, et haigustekitaja on muutlik ja seetõttu ka karjaimmuunsus püüdmatu. Tulevikus on vaja nii korduvaid vaktsineerimisi kui ka uusi mitmekomponentseid vaktsiine,” sõnab ta, et on viimane aeg Eesti vaktsineerimiskaoses kord majja lüüa.

Ülikiiret lahendust vajavad esiteks tööjõupuudus, eeskätt õenduspersonali osas, teiseks on vaja tänastele vajadustele ja tuleviku võimalustele vastavat digilahendust senise asemele ning kolmandaks tuleb juhtimisprotsess muuta toimivaks.

“Põhjendamatute piirangutega rapsimise aeg on möödas,” sõnab ta.

Loe viimase aja üht asjalikumat koroonateemalist artiklit peavoolumeedias täismahus SIIT.

Toimetas Sander Soomaa

Foto: eik.ut.ee