Eesti 
Tartu Ülikooli seireuuring: Covid-19 antikehad on pooltel Eesti elanikel
Tartu Ülikooli seireuuring: Covid-19 antikehad on pooltel Eesti elanikel
Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele
28. mai 2021 kell 9:41
Foto: kkolosov/ pixabay.com
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemused näitavad, et mai alguse piiranguleevendused pole kaasa toonud nakkusohtlike täiskasvanute hulga uut kasvu. Uuringu andmeil on nakkusohtlik iga 280. täiskasvanu ja koroonaviirusevastased antikehad on tekkinud pooltel täiskasvanutel. Nakkusohtlike täiskasvanute hulk on kuuga kahanenud kolmandiku võrra.
13.–24. maini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2377 täiskasvanud inimest. Neist andis positiivse viiruseproovi 28 ja nendest omakorda vaid 9 osutus nakkusohtlikuks. Ülejäänud 19 olid koroona juba läbi põdenud ning enam nakkusohtlikud polnud. See tähendab, et kogu täiskasvanud elanikkonnas võib olla praeguse seisuga nakkusohtlikke keskmiselt 0,38% ehk umbes 3900 inimest. Seda on kolmandiku võrra vähem kui aprillis toimunud seireetapi ajal.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegune viiruseolukord võrreldav mulluse novembri algusega. Erinevus seisneb ainult selles, et kui novembris olid nakatumisnäitajad tõusmas, siis praegu on suundumus selgelt vastupidine. “Tõsiasi, et kuu alguses toimunud piirangute leevendamine pole seda suundumust muutnud, on hea näide sellest, et ettevaatusabinõude hoolikal järgimisel võib ühiskonda tasapisi taasavada,“ sõnas Kalda. Huvitav, kas rolli mängib ka see, et viirushaigused on hooajalised, küsib Telegram?
Antikehad olemas igal teisel täiskasvanul
Seireuuringu käigus tehti koroonaviirusevastaste antikehade analüüs 2290 osalejale, kellest pooltel (49,5%) olid antikehad olemas. Sellest võib järeldada, et koroonaviirusevastaste antikehadega on umbes pool täiskasvanud elanikkonnast ehk keskmiselt 530 800 inimest. Kõige sagedamini on antikehad saadud kas ühe või kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimise teel.
Kõige enam on antikehad tekkinud üle 65-aastaste vanuserühmas (80%). 40–64-aastaste seas on antikehi veidi enam kui pooltel, 18–39-aastaste vanuserühmas on neid tekkinud veidi vähem kui kolmandikul. Kalda selgitas, et uuringu andmeil on kahe vaktsiinidoosi järel tekkinud antikehad peaaegu kõigil inimestel.
50% immuunsust = piirangutest loobumine?
Martin Kadai, endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja, ütles vaid kaks kuud tagasi “Terevisioonis“: “Kui on saavutatud 50 protsendi inimeste vaktsineeritus või see, et nad on läbipõdenud, sellest hetkest saame rääkida püsivast piirangutest loobumisest.”
Kuhu jääb piirangutest loobumine ja miks kaalutakse suvel suursündmustele lubamist põhimõtteliselt vaktsineerimispassi süsteemil või negatiivse testiga?
Samas intervjuus ütles Kadai ka seda, Iisraeli-sarnast süsteemi, kus vaktsineeritud teatud tõendi alusel saavad suuremaid vabadusi nautida, ta ei poolda. “Ma loodan, et ma ei näe Eesti ühiskonda sellises düstoopias. See on see, mida nn lamemaalased räägivad kui ühte vandenõud. Aga kui vandenõu saab reaalsuseks, siis ta ei ole enam vandenõu. Ma väga loodan, et Eesti sellises ühiskonnas ei avasta ennast.”
Vaata ka: Tartu Ülikooli Covid-19 uuringud
Toimetas Mariann Joonas
Päevapilt
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.