Foto: Ivar Leidus / Wikimedia Commons

Märtsi alguses kirjutas meile Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala magistrant, ERR-i uudistetoimetuses töötanud Kristi Sobak, et soovib oma lõputöös uurida, millised teemad Telegrami lugejat enim huvitavad ja millist väärtust lugejad sellel alternatiivi pakkuval väljaandel Eesti meediapildis näevad.

Meile mõte meeldis ja nii kutsusimegi lugejaid üles Kristi uuringus osalema. Nagu juunikuus kaitstud magistritööst selgub, oli vastanute seas kõige rohkem kõrgharidusega inimesi – üle 40%. Kutseharidus oli rohkem kui 36%-l vastanuist, gümnaasiumiharidusega oli pea 18% vastanuist. Põhihariduse või sellest madalama haridustaseme märkis üheksa inimest ehk üle 5% vastanuist, sealhulgas ka alles gümnaasiumis õppivad noored.

Mõningaid lõike tööst:

„Facebooki lehel on Telegramil selle magistritöö kirjutamise ajal rohkem kui 70 000 meeldimist. Seda on kõvasti rohkem kui samal sotsiaalmeediaplatvormil figureerival Eesti Ekspressil (30 000) või Eesti Päevalehel (ca 35 000), aga siiski vähem kui Postimehel (162 000), Delfil (135 000) või Õhtulehel (103 000). Facebooki meeldimisi võrreldes on Telegram vaieldamatult populaarsem kui teised Eesti alternatiivmeediaväljaanded Uued Uudised (18 000), Objektiiv (17 000) või Vanglaplaneet (3500).“

„Telegrami tegijad Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas alustasid 12. märtsil väljaande Facebooki lehel otseülekannetega, kus lahkasid eri teooriaid koroonaviiruse kohta, kutsusid inimesi üles positiivselt mõtlema ja mitte kartma. Mitmed intervjueeritud märkisid, et on neid ülekandeid vaatama hakanud ja tänulikud, et viirusest räägitakse ka teistsuguse ja positiivsema nurga alt kui uudisteajakirjanduses.“

„Intervjueeritud hindasid kõrgelt ka Telegrami artiklite läbipaistvust. Lugude sees olevate hüperlinkide ja kirjutise lõpus olevate allikaviidete põhjal on hõlbus artikli aluseks olnud infot ise kontrollida. Samuti tõendab kasutatud materjalidele viitamine vastanute sõnul põhjalikku taustatööd, mis on artikli kirjutamiseks tehtud.“

„Konspirituaalset maailmavaadet kandev Telegram vastandub suuresti kindlas toonis uudisteajakirjandusele. Kui uudised kõnelevad üldjoontes tõsiasjadest, siis Telegram annab lugejale valiku uskuda väljaande sisust nii palju ja sellises mahus, nagu see lugejale endale sobib.“

„Koroonakriisi ajal jagunes intervjueeritute meediakäitumine kaheks. Osa vastanutest jälgis uudisteajakirjandust ainult alguses, et saada infot sellest, kui palju olukord nende isiklikku elu mõjutab. Seejärel tekkis koroonateemalistest kajastustest küllastumus ja meediatarbimist vähendati järsult. Teine osa vastanuist hakkas olukorraga paremini kursis olemiseks tarbima rohkem meediat rohkematest kanalitest. Meediatarbimise tõusu taga oli mõnel juhul ka eriolukorra tõttu kodust töötamine. Uudisteajakirjandusele heitsid vastajad ette koroonaviiruse liiga negatiivset ja hirmu tekitavat kajastust. Telegram pakkus lugejatele vastukaaluks rahustavamana mõjunud sõnumeid, aga ka traditsioonilise ajakirjanduse käsitlustest lahknevaid versioone viiruse tekke ja leviku põhjuste ning selle ravi ja ennetuse kohta. Samas kasutati kiire ja päevakajalise info saamiseks siiski uudisteajakirjandust. Telegrami poole pöördusid vastajad uudistest saadud info tõlgendamiseks.”

„Telegrami kasutatakse teistsuguse info ja tõlgenduste jaoks kui seda pakub traditsiooniline ajakirjandus. Paljuski on vastanute jaoks tegu hea ajaviitega. Siiski võiks olla traditsioonilise meedia jaoks mõttekoht, kuidas teemade ja allikate valikut mitmekesistada, et eri väljaanded ei mõjuks üksteise koopiatena. Samuti võiks uudisteajakirjanduses tegutsejate jaoks olla oluline teadmine, et kajastuste kategooriline ja õpetlik toon võib osa meediatarbijaid eemale peletada. Selle asemel võiks kaaluda teemade põhjalikumalt ja arusaadavamalt lahti mõtestamist. Ajakirjandussisu läbipaistvust ja usaldusväärsust saab aga tarbijate silmis tõsta artiklitele allikaviidete lisamisega.”

„Telegramil ja selle lugejatel on avalikkuses teatud stigmatiseeritud kuvand, mille tõid välja ka mitmed selle magistritöö tarbeks intervjueeritud inimesed. Seetõttu rõhutan, et sel teemal edasiste uuringute tegemisel on oluline jätta kõrvale oma varasemad eelarvamused ja hoiakud. Loodan, et see magistritöö on veenev argument, et alternatiivmeediat tarbivate inimeste kriitika uudisteajakirjanduse suhtes on mitmetpidi põhjendatud ja traditsioonilistel väljaannetel võib olla Telegrami edukusest nii mõndagi õppida. Kas või seda, et Telegram ongi lugejate jaoks meelelahutusvorm ning koht teistmoodi info saamiseks kui seda pakub uudisteajakirjandus. Võimalust ohutult oma kodust ohtu ja põnevust kogeda rõhutab Telegram oma Facebooki lehel ka ise: “Pildid, mis su ees lahti rulluvad, on südamlikud, mõtestatud, uskumatud, teaduslikud, vaimsed, seiklusjanulised, vabadusehimulised, tõsised, poliitilised, diskussiooni tekitavad, karmid… Siiski on see tugitool turvaline ja püha.”

Kristi Sobaki magistritööga „Telegram.ee lugejauuring: alternatiivmeedia väärtus ja uudisteajakirjanduse kriitika“, mis pakub põnevat infot, mõtteainet ja (enese)kriitikat nii peavoolu- kui alternatiivmeedia jälgijale, saab tutvuda SIIN.

Toimetas Mariann Joonas