Pilt: Tarvo Alev

Hiljuti olin kirjavahetuses Terviseameti analüütikuga, kes suhtles väga kenasti ja väljastas mulle väga konkreetsed arvud vaktsineeritud inimeste suremuse kohta aasta alguses (jaanuaris maini). Sellel perioodil suri kokku 2702 vaktsineeritud inimest ja 5283 vaktsineerimata inimest. Surma põhjuseks siis mistahes põhjus (liiklusõnnetusest raske haiguseni). Kuna aga vaktsineeritud oli selleks ajaks kordades vähem inimesi elanikkonnast, siis soovisin välja selgitada, kas vaktsineeritud inimeste surma suurusjärk on vastavuses vaktsineerimata inimeste surmadega.

Faktikontroll heitis mulle viimati ette seda, et ma ei võtnud oma eelmises arvutuskäigus arvesse seda, et 75% surmadest tulebki alati kõrgemast vanusegrupist (60+) ja ei arvestanud ka seda, et aasta alguses vaktsineeriti suures hulgas just kõrgemaid vanuserühmasid. Suurema suremuse tõenäosuse kõrgemas vanusegrupis tõi välja ka EPL/Delfi Faktikontroll ja Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra.

Faktikontroll eksis ka ise väga rohkelt oma väidetes, mille kohta kirjutasin koheselt ka pika vastuartikli, mida saad lugeda siit: https://isalugu.blogspot.com/2021/08/vaktsineeritud-surevad-nii-koroonasse.html

Hankisin väga täpsed andmed ja tegin uued põhjalikud arvutused

Hankisin väga täpsed andmed jaanuarist kuni mai lõpuni, kus on teada täpselt vanusegrupi 60+ vaktsineeritud inimeste hulk kuu alguses ja vaktsineeritud inimeste arv kuu lõpus. Sealt sain teada täpselt kui palju oli igas kuus keskmiselt  60+ vanust vaktsineeritud inimest. Andmete allikas: https://opendata.digilugu.ee/opendata_covid19_vaccination_county_agegroup_gender.csv

Statistikaametist sain teada täpselt arvu, kui palju elab Eestis kokku 60+ vanuses inimesi (356 480). Andmete allikas: https://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV021

Lisasks tean ma täpselt kui mitu inimest suri igas kuus (allikas: Tervise Arengu Instituut):
Jaanuar: 1680
Veebruar: 1456
Märts: 1797
Aprill: 1614
Mai: 1438

Kui me teame, et 75% surmadest tuleb just 60+ vanusegrupist, siis vastavalt suri jaanuaris 1260 vanemaealist, veebruaris 1092, märtsis, 1348, aprillis 1211 ja mais 1079.

Nüüd sain olemasolevate andmete järgi välja arvutada, kui tõenäoline on see, et ühes või teises kuus sureb just vaktsineeritud inimene. Selleks arvestasin eraldi välja, kui tõenäoliselt sureb 60+ vaktsineeritud inimene ja kui tõenäoliselt 60- vaktsineeritud inimene. Need vanusegrupid võtsin eraldi, sest teame ju seda, et 60+ grupis on suremuse tõenäosus 3x kõrgem, kui 60- vanuste hulgas.

Ma siin kogu seda keerulist arvutuskäiku välja ei too, aga minu arvutused andsid selge tulemuse, et selle aasta esimese viie kuuga oleks pidanud surema 1713 vaktsineeritud inimest. Tõenäosus siis sellel eeldusel, et vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed surevad ühtviisi ja vaktsiin ei tohiks mõjuta kuidagi inimeste surmasid. Numbrid räägivad aga teist juttu.

Reaalsuses suri aga 1000 inimest eeldatust enam!

Tegelikkuses tuleb välja, et vaktsiin mõjutab ikkagi suremust väga oluliselt, sest reaalsuses suri kevadperioodil 2702 vaktsineeritud inimest – see on ligi 1000 surma enam, kui oleks pidanud surema.

Tegemist on lausa 58% suurema suremusega, kui oleks olnud tõenäoline.

Seda kõike kinnitavad ka 2021. aasta jooksul tekkinud liigsuremused võrreldes eelnevate aastatega. Liigsuremust on näha ka isegi juhul, kui arvutusest taandada välja väidetavad covid surmad täpselt sellistes arvudes nagu need surmapõhjustena kirja on pandud.

Täpsem arvutuskäik ja selgitused

Iga kuu osas vaatlesin arve selle kuu seisuga, sest mul oli teada selle kuu kogusuremus, millest sain arvestada välja ka tõenäosuse, kui mitu inimest sellel kuul oleks pidanud surema nii vaktsineeritute, kui vaktsineerimata inimeste arvestuses.

Esmalt arvutasin välja, kui tõenäoline on see, et sureb vanema eagrupi inimene – kuna teada on see, et 75% surmadest tuleb just 60+ vanuses, siis see tõenäosus ongi 0.75 ehk jaanuaris 1260 inimest. Järgmiseks arvutasin välja väga täpselt kui mitu selle vanusegrupi inimest on selles kuus vaktsineeritud. Kuna kuu alguses ja kuu lõpus arv erineb, siis kõige täpsema tulemuse saan võttes kuu keskmise vaktsineeritute inimese kogu arvu. Näiteks kui kuu alguses oli 10 000 vaktsiteeritud vanemaelalist ja kuu lõpus on neid 30 000, siis keskmiselt oli selles kuus (10000+30000)/2 = 20 000 vaktsineeritud inimest.

Teades kogu selle vanusegrupi elanike arvu (356 480 inimest), sain välja arvutada tõenäouse, et sureb just vaktsineeritud inimene – kuu keskmine vaktsineeritute arv jagatud kogu selle grupi elanike arvuga. Nii sain teada, et jaanuaris oli see tõenäosus vaid 0.015061, veebruaris 0.069513, märtsis 0.2163, aprillis 0.440886 ja mais 0.587658.

Täpselt sama loogika alusel kalkuleerisin eraldi välja nooremate inimese suremuse tõenäosuse. Sealt juba arvutasin välja selle tõenäosuse põhjal konkreetsed suremuse arvud iga kuu kohta, kui suur on tõenäosus, et sureb just vaktsineeritud inimene. Jaanuaris sain tulemuse, et 60+ vanusegrupis oleks pidanud surema 19 inimest ja 60- vanusegrupis 4 inimest.

Tegin sellise arvutuse iga kuu kohta eraldi arvestades just konkreetse kuu tegelikke numbreid. Veebruaris olek pidanud surema  87 vaktsineeritud inimest, märtsis 320, aprillis 579 ja mais 705. (Esitan siin hetkel kõik arvud ümmardatuna täisarvuks).

Seega kogu perioodi jooksul oleks pidanud tõenäosuse alusel surema kokku 1713 vaktsineeritud inimest. Reaaluses on aga teada, et suri pea 1000 rohkem ehk 2702 vaktsineeritud inimest.

Kokkuvõte: selle aasta esimese viie kuuga oleks pidanud surema ca 1000 inimest vähem. Selle aasta ja eelnevate aastate peamine erinevus ongi ainult vaktsineerimises, siis on väga suur alus öelda, et vaktsineerimine tõi kaasa Eesti inimeste suuremad suremused. Covid surmad tulid väidetavalt just vaktsineerimata inimeste hulgast (99,9%) ja seega ei ole need surmagrupid mitte kuidagi omavahel seotud.

Autor ja pilt: Tarvo Alev