Foto: ekraanikuva

Üleeile kohvikus Komeet ajakirjanikele esinenud teadurid Alar Aab ja Sirje Rüütel Boudinot ning vabakutseline koroonauurija Kaari Saarma tõdesid ühiselt, et enamiku laste vaktsineerimine pole otstarbekas, kuna karjaimmuunsust pole oodata ning praegu ühiskonnas toimuv vaktsineerimissurve annab oodatule vastupidise tulemuse, kirjutab Objektiiv. 

Rootsi Lundi ülikoolis töötav immunoloog Aab märkis, et on viimase kahe aasta jooksul ka ise tegelenud mRNA vaktsiinide väljaarendamisega vähivastase ravi jaoks. Tema sõnul pole kahtlust, et praegu kasutusel olevad koroonavaktsiinid töötavad suurepäraselt raske haiguse ärahoidmisel. Küll aga on tema sõnul väga kahtlane see, et vaktsiinide toimel võiks saavutada nn karjaimmuunsuse.

Aab märkis, et ka Rootsis on algusest peale olnud seisukohaks see, et praeguste vaktsiinide abil karjaimmuunsust ei saavutata. Tema sõnul oleks see lootus küll olemas uut tüüpi, hetkel arendamisel limaskestale manustatavate vaktsiinidega, mida on väga keeruline teha.

Immunoloog rõhutas, et vaktsiiniskeptikute ja -vastaste sildistamine annab oodatule vastupidise tulemuse.

Läbipõdemine annab tugevama immuunsuse

Tallinna Tehnikaülikooli dotsendi, molekulaarse immunoloogia doktori Sirje Rüütel Boudinot sõnul pannakse hetkel liialt rõhku koroonaviiruse vastaste antikehade kõrgele tasemele inimese veres. Tema sõnul peabki antikehade hulk ajas vähenema. ”

Tema sõnul tekitab üldjuhul tugevama immuunsuse haiguse läbipõdemine – seejuures on inimene kaitstud ka siis, kui antikehade tase veres on madal, praeguste uuringute kohaselt säilib see vähemalt poolteist aastat.

Boudinot sõnul saab tuua välja, et vaktsineerimine tekitab rohkem nn mitteneutraliseerivaid, läbipõdemine aga neutraliseerivaid antikehi.

Laste vaktsineerimist ei peeta otstarbekaks

Sõltumatu koroonauurija ja molekulaarbioloogia magistri Saarma sõnul ei esita Terviseamet statistikat selle kohta, et koroona läbipõdenute hulgas on reinfektsioon äärmiselt haruldane. Iisraeli uuringutele viidates leidis Saarma, et läbipõdenutel võiks vaktsiini kaaluda ehk 12 kuud pärast haigestumist – hetkel tuleb süst teha juba 6 kuud pärast põdemist. Samuti märkis Saarma, et läbipõdenuid on tõenäoliselt märksa enam, kui ametlikult teada antud – näiteks seetõttu, et inimeste enda tehtud kiirtestide andmed statistikas ei kajastu.

Laste üldist vaktsineerimist Saarma ei toeta – küll aga leidis ta, et süsti peaks tegema riskigruppi kuuluvad noored. Boudinot leidis, et näiteks Kaitseväe noortel meestel peaks vaktsineerimine olema vabatahtlik ja selle asendusena töötaks hästi ka antikehade test.

Vastuseks küsimusele kolmandate vaktsiinidooside mõttekusest leidis Aab, et tegu on nn immuunsüsteemiga mängimisega, mille efekt pole etteennustatav. Tema sõnul on aga kahe doosiga tekkiv immuunsus olnud üllatavalt madal. Boudinot hinnangul võiks kolmandaid doose kaaluda vaid siis, kui inimese kehas on antikehasid varasemate dooside järel tekkinud erakordselt vähe.

Kokkuvõtlikult tõid esinejad välja neli peamist seisukohta:

1) Praegu kasutusel olevate vaktsiinide probleemid, 2) tervete laste vaktsineerimine pole põhjendatud, 3) läbipõdemine annab mitmekülgsema ja pikemaajalisema immuunsuse kui vaktsineerimine ja 4) inimeste teavitamine viiruse levikust, vaktsineerimisest ja haiguse olemusest.

Kommunikatsioon peab olema aus – see on oluline ühiskonnas arusaamatuste, usaldamatuse ja ärevuse ärahoidmiseks, võlts optimism või manipuleerimine vaktsineerimisplaani eesmärgi saavutamiseks on lubamatud.

Tänase teadmise juures vaktsiin hoiab ära raske haigestumise piiratud aja jooksul. Seega vaktsineerituse tase ühiskonnas ei tohiks olla meie vaktsineerimise poliitika põhiline eesmärk, vaid raske haiguse ärahoidmine ja seda eriti riskigruppides.

Kahjuks pole meil teada vaktsiini pikemaajalised kõrvalmõjud ja ka teiste vaktsiinidega kaasnevate tõsiste terviseriskide hindamiseks pole olnud piisavalt aega. Vaktsineerimine on rangelt vabatahtlik – see on iga inimese, ka lapsevanema, otsus, kui palju on teatav risk tervisekahjustuse saamise osas on õigustatud iga inimese enda või tema lapse seisukohast.

Soovitame soojalt vaata ka lühikest Reporteri reportaaži pressikonverentsist.

Loe pikemalt: Objektiiv

Foto: Pixabay / PixxlTeufel

Toimetas Sander Soomaa