Foto: PIRO4D/ Pixabay

“Positiivne antikehade või rakulise immuunsuse test peaks olema Covidi tõendi väljastamise alus. Teaduslikult lähenedes peaks läbipõdenute Covidi tõend kehtima vähemalt 12 kuud ja vaktsineeritutel 6 kuud, kuid paraku on valitsuse korraldused olnud vastupidised. Reegel sunnib läbipõdenuid vaktsineerima juba 6 kuud hiljem. Samas ei vaja läbipõdenu Covid-19 vaktsiini ega peaks võtma sellega seotud terviseriski vähemalt 12 kuud pärast nakatumist,” kirjutavad Eesti teadlased-arstid Sirje Rüütel Boudinot, Alar Aab ja Kaari Saarma täna Eesti Päevalehes ilmunud artiklis. Telegram refereerib allpool olulisemaid kohti sellest põhjalikust artiklist.

Teadlased rõhutavad selles artiklis, et Covid-19 läbipõdemine annab Sars-CoV-2 viiruse vastu vaktsineerimisega võrreldes pikemaajalise ja laialdasema kaitse ning seda kinnitavad kinnitavad nii teadusuuringud kui ka meditsiinistatistika. “Põhjuseks on ilmselt see, et vaktsiin annab immuunsuse vaid ühe valgu – ogavalgu – vastu, kuid läbipõdemine pea kõigi viiruse 29 valgu vastu,” ütlevad teadlased, tõdedes aga, et praeguse pandeemia ajal väidetakse hoopis, et vaktsiinidest saab parema immuunsuse.

WHO muutis 2020 karjaimmuunsuse definitsiooni

Huvitav fakt on see, et Maailma Terviseorganisatsioon WHO muutis oktoobris 2020 karjaimmuunsuse definitsiooni ja läks sellega vastuollu kogu varasema teadusega: WHO hinnangul oli see saavutatav ainult vaktsineerimise, mitte haiguse läbipõdemise kaudu. “Pärast ulatuslikku kriitikat oli WHO sunnitud valedefinitsiooni korrigeerima ja nüüdsest on karjaimmuunsus WHO hinnangul saavutatav nii vaktsineerimise kui ka haiguse läbipõdemise kaudu, ent WHO soovitab seda tungivalt saavutada vaktsineerimise kaudu.”

Väite, et Covid-19 vaktsiinidest saab parema immuunsuse kui läbipõdemisest tõestuseks on USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse CDC vaid 246 nakatunuga uuring, mis sisaldas aga hulga puudusi: “Teises CDC rahastatud uuringus järeldati 144 inimese antikeha tiitri põhjal, et vaktsiinide antav immuunsus on läbipõdemisest parem. Seevastu tuhandete vaktsineeritute ja läbipõdenute antikehade taset võrrelnud Iisraeli uuring jõudis vastupidise järelduseni. Vaktsineeritute antikehade tase oli esimesel kuul kõrgem kui läbipõdenutel, ent langes seejärel palju kiiremini kui läbipõdenutel.”

Iisraeli uuring: vaktsineeritutel läbipõdenutest 13 korda suurem risk nakatuda ja 27 korda suurem risk sümptomaatiliselt haigestuda

Iisraeli hiljutine suur uuring näitas, et koroona läbipõdemine annab deltatüve puhul vaktsineerimisega võrreldes nakatumise, haigestumise ja haiglaravi vajaduse vastu pikema ja tugevama kaitse. Vaktsineeritutel oli läbipõdenutest 13 korda suurem risk nakatuda ja 27 korda suurem risk sümptomaatiliselt haigestuda.

“See uuring kinnitas seda, mis on selge juba immunoloogia baaskursuselt: läbipõdemise järgne immuunsus on tugevam ja pikaaegsem kui vaktsiinist saadu. On veider, et pandeemia ajal on see õpikutõde ununenud ja selle asemel on laialdaselt väidetud, et hoopis vaktsiinidest saab parema immuunsuse. Nii võib tunduda, kui mõõta ainult antikehade taset ja unustada sootuks muud immuunsüsteemi komponendid – näiteks T- ja B-rakud,” tuuakse artiklis välja.

See uuring kinnitab teadlaste sõnul ühtlasi, et pärast 4 kuud hakkab vaktsiinide kaitse langema, samas kui ka kergelt nakkava deltatüve puhul on läbipõdenute uuesti haigestumine haruldane ja raskelt haigestumine veelgi haruldasem.

“Iisraeli uuringu tulemuste järgi ei kaalu vaktsiinist tulenev kasu üles selle kõrvaltoimeid. Ühel kaalukausil on vaktsiinist tulenev kasu – ära on hoitud 7 kerget haigestumist. Teisel kaalukausil on peale vaktsiini rahalise kulu u 6000 inimesel ilmnevad kerged kõrvaltoimed ja ka väike arv tõsiseid kõrvaltoimeid vahetult pärast vaktsineerimist. Tasub ka meeles pidada, et vaktsiinide pikaaegse ohutuse kohta pole veel piisavat infot,” järeldavad teadlased.

Ülemistes hingamisteedes asub võimas immuunsüsteemi osa

Tasub teada ka seda, et enamasti toimub koroonaviirusega nakatumine ülemistes hingamisteedes – nina ja kurgu limaskestal. Haigussümptomid on kerged või täiesti märkamatud. Harvadel juhtudel jõuab nakkus ka kopsude alaossa ja siis kulgeb haigus oluliselt raskemalt, selgitavad teadlased.

“Enamasti ei teata, et ülemistes hingamisteedes asub võimas immuunsüsteemi osa – nn limaskestaga seotud immuunsüsteem. mRNA vaktsiin tekitab tugeva kaitse kehasiseselt, kuid selle mõju limaskestaga seotud immuunsüsteemi aktiveerijana on piiratud. Karjaimmuunsuse saavutamiseks tuleks vaktsiinidega aktiveerida just see immuunsüsteemi osa ja ideaalis peaks Covid-19 vaktsiini manustama nina või suu kaudu näiteks tilkadena. Kahjuks meil selliseid vaktsiine veel pole, kuid neid töötatakse välja,” ütlevad teadlased, et mRNA vaktsiinid ei too kaasa karjaimmuunsust, aga on ennast tõestanud raskelt kulgeva haiguse ärahoidjana.

Ei ole avalik teave: Eestis on uuesti nakatunuid kõikide 2021. aastal nakatunute hulgas vaid u 0,05%!

Läbipõdenute harv uuesti haigestumine on nii Eestis kui ka mujal maailmas ametlikult hästi varjatud saladus. Meelsamini räägitakse hoopis sellest, et ei ole teada, kui kaua loomulik immuunsus kestab ja kas see ka uute tüvede puhul toimib. Seda, et Eestis on uuesti nakatunuid kõikide 2021. aastal nakatunute hulgas vaid u 0,05%, saab terviseametilt teada teabenõudega, avalikult seda teavet ei jagata.

Teadlased toovad välja ka selle, et läbipõdenute mRNA vaktsiinidega vaktsineerimine suurendab küll antikehade hulka, ent ei paranda nende kvaliteeti uute tüvede vastu.

Kuna olemasolevate vaktsiinide võime nakatumisi ära hoida on piiratud, pole nendega võimalik saavutada karjaimmuunsust. Ka Eestis on u 30% nakatunuid ja haiglaravi vajajaid vaktsineeritud ning see protsent aja jooksul suureneb.

Haiguse läbipõdemine tuleks enne vaktsineerimist tuvastada

Umbes pooled Eesti elanikud on haiguse juba läbi põdenud ja suur osa nendest enese teadmata. Läbipõdemist saab odavalt tuvastada antikehatestidega, mis eristavad vaktsiinidest ja läbipõdemisest saadud immuunsust. S-valgu vastased antikehad saab nii vaktsiini kui ka läbipõdemisega, kuid N- ja M-valgu antikehad ainult läbipõdemisega.

„Kahjuks pole kriisijuhid seni ilmutanud huvi läbipõdenute tuvastamise vastu, kuigi läbipõdenud on vaktsineeritutest paremini kaitstud. Antikehatesti põhjal ei anta COVID-19 läbipõdemise tõendit. Samuti ei testita inimesi enne vaktsineerimist, et selgitada välja, kas haigus on läbi põetud või mitte. Ometi oleks seda vaktsineerimisega paratamatult kaasnevate ebavajalike terviseriskide vältimiseks vaja,“ toovad teadlased välja.

Antikehad on vaid üks osa tervest immuunsüsteemist ja üksnes nende mõõtmine alahindab immuunsust. Negatiivse antikehatesti puhul on võimalik mõõta rakulist immuunsust T-rakkude testiga, mis on paljudes riikides kasutusel, aga Eestis mitte.

Artikli autorid on Sirje Rüütel Boudinot (PhD molekulaarses immunoloogias, TTÜ dotsent); Alar Aab (PhD arstiteadustes, Lundi ülikooli lektor) ja Kaari Saarma (MSc molekulaarbioloogias, sõltumatu Covid-19 uurija).

Rasvases kirjas väljavõtted Telegrami toimetajalt, et juhtida tähelepanu olulistele kohtadele.

Originaalartiklis on välja toodud ka üle 20 uuringu lingid!